Valitsusjuht kinnitab: mida riigivaenulikud venelased ka ei teeks, on nad ikka “meie inimesed”!

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis esitas EKRE saadik Jaak Madison peaminister Jüri Ratasele küsimuse eestlaste olukorras Eesti rahvusriigis konkreetsete juhtumite taustal.

Jutt puudutas taas Ida-Virumaad. “Teatavasti olete te hästi kursis juhtumiga, kus viis ajateenijat peksid läbi teise ajateenija ja see juhtus Viru jalaväepataljonis Jõhvis. Samas on meile tulnud väga konkreetset infot sellestsamast jalaväepataljonist korduvate juhtumite kohta: vene keelt emakeelena kõnelevad ajateenijad ei allu eestikeelsetele käsklustele, hakkavad laulma Venemaa Föderatsiooni hümni ajal, kui lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Sellised korrarikkumised on seal pidevad ja tekitavad suuri probleeme. Teie olete korduvalt rõhutanud, et Eesti Vabariigis elavad inimesed kõik on meie inimesed. Kas ka need inimesed on meie inimesed, kes tahtlikult rikuvad Eesti Vabariigi korda ja ei allu kaitseväes antud eestikeelsetele käsklustele?” küsis Jaak Madison.

Peaminister Jüri Ratas ütles lühidalt, et kirjeldus hümni laulmise osas olevat ennekuulmatu ja niisugust asja ei saa olla. “Aga kui te küsite, kas kõik, kes siin Eesti riigis elavad, on meie inimesed, siis hoolimata sellest, missugune on kellegi elutee, kas siin Riigikogus või erasektoris, olgu nad Ida-Virumaal või Läänemaal, ja ka need tõesti, kes on pahuksis mingite asjadega ja püüavad meelt parandada – siis jah, ma arvan küll, et see 1,3 miljonit on tõesti meie inimesed,” pani peaminister paika.

Jüri Ratas kirjeldas 9.-10. veebruaril Jõhvi sõjaväelinnakus Viru pataljonis toimunut nii: “Tõepoolest leidis aset juhtum, kus viis ajateenijat tungisid kallale neile varem märkuse teinud kaasajateenijale. Viiele noormehele tehti märkus, sest nad otsustasid eirata korraldusi osaleda pataljoni majanduspäeval. Antud hetkel uurivad siis juhtumit nii väeosa kui prokuratuur, ja seda distsiplinaarrikkumise ja kriminaalasjana. Neid, kes füüsilist vägivalda kasutasid, võib siis oodata loomulikult ka karistus, nii nagu meie kord ja seadused ette näevad. Ma olen rääkinud selle infotunni küsimuse osas ka otse kaitseväega ja ma olen küsinud seda, kas see võiks olla ka rahvuspinnaline konflikt. Öeldakse nii, et täna puudub igasugune alus väita, et see oli rahvuse pinnalt tekkinud konflikt.”

Jaak Madison täpsustas, et peksmisjuhtum oli üks väike osa palju suuremast probleemist, milleks on nende isikute sobimatus ajateenistusse, kes tahtlikult õõnestavad Eesti Vabariigi julgeolekut, iseseisvust ja töötavad sellele vastu, ning mis veelgi hullem, kes saavad sõjaväelist väljaõpet, omandavad sellega kogemused ja teadmised Eesti iseseisvuse kaitsmisest. “Kas te peate seda tõsiseks julgeolekuohuks, kui liiga palju venekeelseid ajateenijaid moodustub mingis sõjaväeüksuses võrreldes eestlasega, nad saavad sõjalist väljaõpet ja samal ajal tegelevad avalikult Eesti Vabariigi iseseisvuse õõnestamisega, selle solvamise ja käsklustele mitteallumisega. Kas teie meelest on see julgeolekuoht, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata – ilma poliitilise korrektsuseta?”

Peaminister Jüri Ratas tunnistas, et selline tegevus on väga suur probleem ja tuleb vastu seista, et selliseid asju meie riigis ei juhtuks. Samas kukkus ta taas keerutama, väites, et ajateenistus peab andma isamaalist kasvatust, füüsilist ettevalmistust ja teadmisi, et noored naised ja mehed suudaks Eestit kaitsta. See on kahtlemata tõsi, kuid ei olnud mingi vastus Jaak Madisoni kahtlustele.

Mis aga puutub Viru pataljoni juhtumisse, siis olukorras, kus peaminister Ratase jaoks polnud rahvusprobleemi ei küüditatute mälestusküünalde laialipeksmises ega Metsavase reetmises, ei tule ka sellest juhtumist tõenäoliselt tõdemust, et tegu võis olla eesti- ja venemeelsuse kokkupõrkega.

Allikas: stenogrammid.riigikogu.ee