23.02.2019
Brigaadikindral reservis ja uue Riigikogu liige Alar Laneman
EKRE kandidaat Riigikogu valimistel brigaadikindral reservis Alar Laneman ütleb, et sellenädalasel majandusjulgeoleku konverentsil kõlanud hoiatus slaavi tööjõu kohta on just see, mida EKRE on juba ammu rääkinud – ukraina odava tööjõu massilise sissetoomisega satume julgeolekualasesse kahvlisse.
“Julgeoleku lai käsitlus ja hübriidsõda on meediast meile kõigile tuttavad mõisted. Hübriidsõja üks omadus on varjatus ja ühe valdkonna protsesside realiseerumine riskidena hoopis muudes ühiskonna sektorites. Võõrtööjõu massiline sissetoomine võib olla Trooja hobuseks, importimaks siseriikliku kriisi seemneid.
Hannoveri lennujaam, Terminal B, 2018. aasta jaanuar. Vägivaldne vastasseis kurdide ja türklaste vahel, verine rusikavõitlus, osales ligikaudu 180 inimest. Kurdi ja türgi immigrantide grupid süüdistavad üksteist Türgi-Kurdi konflikti importimises Saksamaale.
Vastasseis teravnes peale Türgi relvajõudude operatsiooni „Olive Branch“ algust kurdi relvastatud gruppide väljatõrjumiseks Süüria põhjaosas asuvast enklaavist. Saksamaa Mošeede Koordineerimise Nõukogu, mis on türklaste kontrolli all, väidab, et see on ettekäändeks, ründamaks türgi mošeesid.
Meedias on kirjeldatud mošeerünnakuid Leipzigis, Mindenis. Saksamaal elab eri hinnanguil ligi 3 miljonit türklast, kes saabusid sinna 1960-70. aastatel võõrtööjõuna, ja sajad tuhanded kurdid. Sarnased konfliktid on leidnud aset ka mujal Euroopas.
Viimastel aastatel on meedias palju räägitud kasvavast Ukraina, Valgevene ja Venemaa tööjõu sisserännust Eestisse. 2018. aasta lõpus kinnitais siseministeerium 22000 ajutise tööloa väljastamist, lisaks sellele on tuhandeid mitteametlikult töötavaid välisriikide kodanikke. PPA ja MTA ebapiisav töö ei võimalda meil nende täpset numbrit teada.
Protsessi jätkudes tuleb arvestada nelja tagajärjega, mis halvendavad meie niigi keerulist demograafilist olukorda, loovad uusi riske sisejulgeoleku valdkonnas ja kahjustavad meie head partnerit Ukrainat.
Esiteks, rahvastikus väheneb eestlaste väljarände tõttu meie osakaal ja kasvab venekeelse elanikkonna suurus. Paljud ajutiselt tulnud võõrtöölised soovivad saada alalisteks elanikeks.
Eesti ühiskonda sulandumise asemel on tõenäolisem, vähemalt esialgu, et ukrainlased liituvad venekeelse kogukonnaga. Seda lubab arvata ukrainlaste ja venelaste keeleline lähedus ja asjaolu, et kohalik ukraina kogukond ei ole veel välja kujunenud. (O. Samorodnõi 6. veebruari AK intervjuus: ukraina kogukond ei ole nii aktiivne kui peaks.)
Lisaks ei anna eesti hariduspoliitika senine areng veendumust, et ukraina lapsed eesti koolidesse õppima asuksid. Ühtse eestikeelse kooli suunas on liigutud, kuid sisuliselt seisame seal, kus 1990. aastatel.
Teiseks, ukraina kogukonna tugevnedes tekib soodne pinnas selleks, et importida siia Ukraina –Vene konflikt. Ei tohi unustada, et paljud siia tööle tulnud ukrainlased näevad Venemaad ja selle rahvast süüdlasena selles, et nad on pidanud maha jätma oma kodud ja pered. Tugeva ja suurearvulise ukraina kogukonna tekkides kasvab võimalus selleks, et piisab provokatsioonist, külvamaks verist tüli kahe kogukonna vahel.
Provokatsiooni korraldamise võimalusele on kindlasti mõtlemas ka idanaaber. Pealegi, piirikontrolli osalise puudumise tõttu ei tea meie ametkonnad neid inimesi, kes siia saabuvad – mis on nende taust ja tegelikud motiivid. Kahe kogukonna vahel konflikti tekitamine avaks Vene Föderatsioonile võimaluse sekkuda meie siseasjadesse ettekäändega pakkuda kaitset oma kaasmaalastele. NATO siseriikliku kriisi korral meid aidata ei saa.
Kolmandaks, ukrainlaste massilise sissetoomisega hoitakse teadlikult all meie töötajate palgataset ja sunnitakse meie inimesi väärilise palga otsimisel Eestist välja rändama. Nii jääme madala palga lõksu.
Olukorda, kus riigi teadmisel sisserände ja väljarände tulemusel eestlaste osakaal väheneb, saame me nimetada teadlikuks rahvastiku struktuuri muutmiseks ehk teiste sõnadega rahva väljavahetamiseks.
Hiljuti välja käidud mõte nn halli passi asendamisest Eesti passiga ja kodakondsuse andmisest kinnitavad seda muljet. Ajaloost õppinutel peaks olema selge, et sellisel moel loodud uus rahvas on soodne pinnas 1940 aasta sündmuste kordumiseks.
Neljandaks, me ei aita ukrainlaste massilise sissetoomisega Ukrainat. Nende noorte meeste töökäed on vajalikud nende kodumaal. Tuleb ehitada üles sõjas kannatanud maa.
Meile kõigile soovin, et meie tark riik ei toetaks protsesse mis viivad oma inimeste lahkumiseni kodumaalt, mis kasvatavad julgeolekualaseid riske, nõrgendavad eesti rahva kestmise väljavaateid ja tagatipuks ei aita meie sõpra Ukrainat, kelle toetamiseks oleme palju teinud.”
Viiteid: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/iga-kumnes-ehitaja-on-meil-ajutise-tooloaga-luhiajalisel-eestis-tootamisel-on-aga-ka-oma-varjukulg?id=84129874
https://kultuur.err.ee/908015/oleg-samorodni-kirjutas-raamatu-eesti-ukrainlastest
http://www.dailystar.com.lb/News/Middle-East/2018/Jan-25/435341-germanys-turks-kurds-slam-importing-foreign-conflict.ashx