02.03.2019
Kui Marina Kaljurand on nii suur eestluse toetaja, siis miks kandideerib ta sotside ridades, kelle liider Ossinovski nimetab rahvusriiki ohtlikuks düstoopiaks?
Hiljutisele kolumnist Priit Pulleritsu kirjutisele vastates tõestasid sotsid Marina Kaljurand ja Toomas Jürgenstein veel kord, et sotsidel on rahvusriigist täiesti suva.
Marina Kaljurand kirjutas: “Sotsid armastavad Eestit. Punkt”. Jah, nad võivad armastada, aga nad teevad seda samamoodi, nagu juunikommunistid, kes lootsid ju ka, et Eesti säilib mingi Mongoolia-suguse töörahva riigina.
Tegelikult teevad sotsid ju kõike täiesti vastupidiselt rahvusriikluse säilimisele. Just sotsid algatasid ja surusid läbi rändepakti heakskiidu ning näitasidki, et “sotsid on pigem globalistide, kultuurimarksistide ja multikulti leeri esindajad”.
Kaljurand ütleb: “Me oleme teinud ja teeme kõik selleks, et tagada “eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.” Neist põhiseaduslikest imperatiividest on sotsiaaldemokraadid lähtunud kõigis oma otsustes, nii riigikogus kui valitsuses.”
Aga eelnimetatud “Mikseri rändepakt”, mis on täiesti läbi kirjutatud nõuetest, kuidas sihtriigid peavad migrante oma ühiskonda sulandama? Kuivõrd Eesti sotsist välisminister Sven Mikser lasi suursaadikul ÜRO juures selle valitsuse ühese toetuseta heaks kiita, pani ta Eesti paika sihtriigina, ja kui migrandid siia saabuma hakkavad, ei suuda sotsid vähimalgi määral tagada “eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.” Ega nad seda soovigi!
Marina Kaljurand ütleb, et ta on venelane ja Eesti ja Eesti riigi patrioot. Ta olevat kasvanud kakskeelsena, kuid tema venelasest ema kasvatanud teda üles vaimus, et venelased, kes elavad Eestis, peavad austama seda riiki, rahvast, keelt ja kultuuri.
Kõlab väga ilusalt, aga selle rikub ära järgnev lause: “Ma ei taha elada riigis, mis peab eestlasi «väljavalituteks», ma ei taha elada riigis, kus lahterdatakse inimesi võõrasteks ja omadeks.”
Venelane Kaljurand ei anna endale aru, et eestlust ja eestlasi ei saa alles hoida, kui nad oma ajaloolisel kodumaal eelistatud pole. Võrdsus venelastega, kel on selja taga tohutu suur Venemaa ja arvukalt vene keele rääkijaid, paneb eestlased omal maal ebavõrdsesse ja väljasuretavasse olukorda.
Eriti küüniline on Kaljuranna edasine jutt: “Palun saage ükskord aru, et Eesti riigi iseseisvus, samuti «eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade» ei ole vaid eestlaste privileeg, vaid kõigi nende inimeste au ja kohustus, kes Eestit oma koduks peavad.” Kelle privileeg iseenda eest seismine siis veel peaks olema, kui mitte eestlaste? Kui me anname selle privileegi võõrastele, siis on hukatus kohe kindel, sest nii nagu ei mõista eestlane venelase hinge sügavust, ei mõista too meie läbielamisi.
Kaljurand panebki kõik lõpuks paika: “Teine suur põhiseaduslik väärtus on see, et kõik Eesti kodanikud on seaduse ees võrdsed ja ühetaolised. Eesti riigi aluseks peavad olema inimväärikus, demokraatia, õigusriiklus ja võrdne kohtlemine.” Seega on siis Kaljuranna arvates neeger, araablane, venelane ja kõik teised Eestis eestlastega sama võrdsed, otsustamaks meie rahvuse tulevikku! See ju ongi asi, mille eest Priit Pullerits hoiatab!
Nii teatabki Kaljurand, et eestlaste, nende keele, kultuuri ja omariikluse üle otsustajad on kõik teised peale eestlaste. Vene juurte ja südamega poliitik ei suuda isegi valimispäeval oma erakonda kaitstes leida teed eestlaste südamesse ning üritab selle asemel tõestada, et ega neil oma maal mingeid erilisi õigusi, see-eest aga on need kõigil teistel! Ehk ütleb otse tati pritsides näkku: mis sest, et Eesti, aga teie pole siin tegelikult keegi, see maa on kõigi oma!
Sama kahekeelne on sots Jürgensteini seisukohavõtt – esimene asi on taas geneetilisuse rõhutamine ehk siis uppunud laeval Eesti randa kantud mooramaa mehe verepilt. Jällegi siis taas vana laul – ka neeger võib eestlane olla.
Kui sots Jürgenstein arvab, et Eestis elav ja eesti keelt talutavalt rääkiv hindu tähendab rahvusriiki, siis EKRE arvates tähendab see vaid keelte peale andekat ja eesti rahvast austavat idamaalast – kindlasti aga pole ta eestlane, sest tal on oma keel, kultuur ja usk olemas!
Edasi toob ta ette sotside dokumendid, mis peaksid tõestama nende huvi rahvusriiklust säilitada, kuid viga ongi ju sellest, et sotside dokument jääbki dokumendiks ja sõnad sõnadeks, teod aga kanduvad kaugele eemale.
Kuigi Jürgenstein väidab, et tal on kurb seda teemat üles võtta, on eriline tema argument, millega ta püüab sotside mainet päästa: “EKRE saatis laiali poliitreklaami, kus oli vigaselt kirjutatud nii hümni pealkiri kui ka sõnade autori nimi.”
Isegi kui see nii juhtuski, siis mis argument see on arutelus selle üle, kas marksistid suudavad rahvuslased olla? Ja kuigi Jürgenstein räägib sotside korraldatud hümni laulmisest, ei räägi ta sõnakestki sellest, kui vihaselt olid nad EKRE hümniseaduse vastu!
Jürgensteinile peabki üle kordama – tulebki paika panna need, kes on libarahvuslased ja lubaksid eestlaseks hakata ka paapual, ning need, kes on rahvuslased, sest nende juured on siinses pinnases, ja kes ei taha siia võõrliike.
“Täna on mul kurb, et viimasel hetkel enne valimispäeva on loosunglikult tõmmatud lauale teema, mis reaalsuses nõuab rahulikku ja pikemaajalist arutelu,” kirjutab Jürgenstein. Just täna ongi õige aeg rääkida sotside rahvusriigivaenulikkusest, sest ON VAID ÜKS ERAKOND, KELLE LIIDER ÜTLEB: RAHVUSRIIK ON EBAINIMLIK JA OHTLIK DÜSTOOPIA.
Allikas: Postimees