05.03.2019
Endine aukonsul Ungaris Mall Hellam esitas kallutatud versiooni madjarite maal toimuvast.
Ungari diplomaat tegi avalduse, mis näitab Eesti peavoolumeedias ilmuvat infot täiesti teise nurga alt – tegu on globalismimeelsete infosõja ja nende levitatavate libauudistega.
Ungari aukonsul István Bán ei nõustu endise Ungari aukonsuli Mall Hellami süüdistustega, mille järgi tegeleb Ungari praegune võim õigusriigi lammutamisega.
Bán viitab 28. veebruaril Postimehe TV-s Hellamiga ilmunud usutlusele. “Intervjuus heideti Ungari valitsusele ette igasuguseid surmapatte alates õigusriigi lammutamisest kuni akadeemilise ja ajakirjandusvabaduse piiramiseni, kuid argumentide osas jäi intervjueeritu napisõnaliseks. Pean seda vajalikuks täiendada pressivabaduse nimel, muidu jääks kõlama vaid mitte just erapooletu isiku arvamus,” märkis Bán.
Tema sõnul põhinevad Euroopa Parlamendi Ungari õigusriigiga seotud süüdistused kümnes punktis väidetele, mis olid Ungari ja Euroopa Liidu (EL) kahepoolsete läbirääkimiste käigus juba varem lahenduse leidnud. “20 punktis tuginevad etteheited ekslikule informatsioonile ja 42 punktis valesüüdistustele. Mis puudutab pressivabadust, siis valitses sotsialistide ja liberaalide võimuloleku ajal Ungari meedias tõesti tohutu pahempoolne ülekaal, kuid selle vastu tollal ei protesteerinud välismaal keegi. Ja kuigi see ülekaal on vahepeal vähenenud, on see praeguseni olemas, eriti digitaalse meedia vallas. Näiteks kõige laiema vaatajaskonnaga Ungari teleuudised on valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud,” märkis Bán.
Rahvusvaheline ajakirjandus on olnud Báni sõnul kahepalgeline. “Seda peegeldab muuhulgas asjaolu, et kui Ungari õigusriik on tõepoolest hädaohus olnud – näiteks 23. oktoobril 2006, kui pahempoolse valitsuse ajal toimunud demonstratsioonil laskis politsei paljudel rahumeelsetel demonstrantidel kummikuulidega silmad välja – Hellam ei pidanud vajalikuks tagasi astuda aukonsuli ametist,” kirjutas Bán.
“Ta tegi seda siis, kui 2017. aasta kevadel Ungari parlament hääletas uue seaduse poolt, mis reguleeris Ungaris tegutsevate välismaa ülikoolide juriidilist staatust. Intervjuus mainitud Kesk-Euroopa Ülikool olevat selle tagajärjel oma tegevuse Budapestis lõpetanud. Selgituseks tuleb mainida, ja millest pressist kunagi juttu ei tehta, et sama asutus tegutses Ungaris kahe juriidilise nime all. Esimene kannab ungarikeelset nime Kesk-Euroopa Ülikool ja pakub haridust paljudel erialadel, võrdsetel alustel kõigi teiste Ungari õppeasutustega ning annab välja ka Ungari diplomi. See tegutseb tänaseni edasi,” märkis Bán.
Teise juriidilise isiku nimi oli CEU (Central European University), mille nime all õpetati vaid ühte eriala, mis andis välja Ameerika diplomit. Eelmainitud 2017. aasta Ungari seaduse järgi võib Ungaris tegutsev välismaa õpeasutus välja anda diplomi vaid juhul, kui sellel õppeasutusel on ka oma emainstituut kodumaal olemas. Kuna CEU-l USA-s vastavat emaasutust ei ole, ei saa ta enam Ungaris Ameerika diplomit väljastada ja pidi oma tegevuse Ungaris lõpetama. “See “ennekuulmatu ebaõiglus” osutuski Hellami tagasiastumise ajendiks,” selgitas Bán.
“Mind kui Taga-Karpaatiast pärit ungarlast, kes on Eesti taasiseseisvumisele aktiivselt kaasa elanud ja Eestis oma teise kodumaa leidnud, vapustab teadmine, et pr Hellam süüdistab Ungarit Venemaa huvide teenimises Ukrainas. Seevastu püüab Ungari vaid kaitsta Taga-Karpaatias üle tuhande aasta põlisrahvana elanud 150 tuhande ungarlase õigusi, mis on tagatud ka rahvusvaheliste lepingutega,” lisas Bán.
Siit tulebki välja ilmselge tõestus, kuidas peavoolumeedia ja Avatud Eesti Fondi juht levitavad libauudiseid ja valeinfot. Tõenäoliselt on sama valed ka uudised Brexiti, Trumpi tegevuse, Itaalia ja Poola ning palju muu kohta.
Allikas: BNS