Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Europarlamendi üks juhtpoliitikuid ja Euroopa manifesti autor sekkus otseselt Eesti siseasjadesse

-
13.03.2019
MEP delegated to negotiate on the UK deal, Verhofstadt arrives at the Conference of Presidents of EU Parliament’s party blocs in Brussels

Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni ALDE belglasest president Guy Verhofstadt sekkus otseselt Eesti sisepoliitikasse, kui saatis Jüri Ratasele kirja, kus hoiatas EKRE eest.

Verhofstadt saatis teisipäeval e-kirja Eesti peaminister Jüri Ratasele ja palus, et ta ei moodustaks mingil juhul koalitsiooni koos Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.

Ajakiri Politico vahendas, et Guy Verhofstadt nimetas EKRE-t “parempoolseks parteiks, mis meenutab fašistlikke režiime Euroopas”, tuues näiteks ka arengud Austrias.

Eesti siseasjadesse nina toppiv europoliitik lisas oma hüsteerilises kirjas, et „selline koostöö oleks kahjulik Eesti ühiskonnale, selle geopoliitilisele positsioonile ja põhjustaks ka paratamatut kahju meie suurepärasele koostööle liberaalse perekonna sees”.

ALDE fraktsioon koosneb Euroopa Parlamendis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist ja Euroopa Demokraatlikust Parteist.

2012. aastal ilmutasid Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kaasesimees Daniel Cohn-Bendit ja Euroopa Parlamendi Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt teksti nimetusega “Euroopa Manifest. Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest”.

Cohn-Bendit ja Verhofstadt peavad põhiliseks vaenlaseks rahvuslust: “Eilsed vaenlased on vaenlased ka täna: natsionalism, konservatiivsus ja populism /…/ Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming /…/ Selle teekonna lõpus seisab Auschwitz kui näide, kuhu liialdatud ja eksitav natsionalism võib viia.”

Cohn-Bendit ja Verhofstadt kirjutavad: “Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust. Ainult selle abil suudab Euroopa tulevikus säilitada oma jõukust /…/ Kuid selle asemel, et immigratsioonistrateegia välja mõelda, tegelevad meie poliitilised juhid hoopis vastupidisega — nad püüavad /…/ rünnata liikumisvabadust Euroopas.”