Välisluureameti andmetel kasutab Venemaa Tallinna merepäevade sagedat külalist, õppepurjekat Mir mõjutustegevuseks.
Venemaa tsiviillaevade kahtlane käitumine on pikka aega EL-i ja NATO riikide julgeolekuteenistuste tähelepanu all olnud. Kui varem äratasid tähelepanu uurimislaevad, siis nüüd on vaatluse all järjest rohkem Vene firmadele kuuluvaid ja Venemaa lipu all seilavaid harilikke tsiviillaevu, kirjutas ajaleht Postimees.
Järjest sagedasemad on katsed siseneda ilma loata teiste riikide territoriaalvetesse ettekäändega leida tormivarju või parandada tehnilisi rikkeid. Selline käitumine eristub selgelt teistest harilikest tsiviillaevadest.
Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik on mures, et ka põhjarannikule rajatavad või juba rajatud väikesadamad võivad samuti teenida Venemaa huve.
Näiteks Käsmus käib pikka aega vaidlus uue sadama ehituse ja mahu üle, mis planeeringu järgi on vanale kaptenite küla jaoks Vaigu hinnangul põhjendamatult suur. Kuigi see vaidlus on kohtus, on kompleksi kuuluv öömajadega kauplusehoone endise piirivalve maja asemele juba valmis ehitatud ja avatud.
Venemaa riigi- ja õppeasutuste suured purjelaevad osalevad mereretkedel, regattidel ja festivalidel üle maailma. Retkedega kaasnevad poliitilised üritused kohapealsele vene kogukonnale, propagandaetendused Vene ajaloo valitud episoodidest ning Vene Õigeusu Kiriku misjonitöö, milleks kasutatakse vabaõhu jumalateenistusi, imettegevaid ikoone ja pühakute säilmeid, kirjutab välisluureamet äsjaavalikustatud aastaraamatus.
Erilist tähelepanu pööratakse laevu külastavatele poliitikutele, kohalike omavalitsuste ja äritegelastele. Sellise tegevuse hea näide on Tallinna merepäevade sage külaline – Peterburis paikneva Makarovi-nimelise Riikliku Mere- ja Jõelaevastiku Ülikooli õppepurjekas Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus (Morskoi Russki tsentr), vahendas Postimees.
Venemaa tsiviillaevade kummalist käitumist iseloomustab see, et need üritavad siseneda teiste riikide mereväeõppuste piirkonda või eri ettekäänetel siseneda laevaliikluseks suletud piirkonda, näiteks uue sõjatehnika katsetusaladesse või mereväebaaside naabrusesse ning strateegilistel põhjustel huvipakkuvaisse, kuid laeva liikluseks mitte kasutatavaisse piirkondadesse.
Seega on Venemaa tsiviillaevastik riiklike struktuuride omalaadne käepikendus. Seda võib vajalikul hetkel kasutada informatsiooni kogumiseks, sõjalistel eesmärkidel või varjatud operatsioonide korraldamiseks. Oluline on tähelepanelikumalt suhtuda Venemaa lipu all sõitvatesse tsiviilalustesse ning nende välisriikide territoriaalvetes ja sadamates viibimise režiimi, märkis välisluureamet.