23.03.2019
Utrechti terrorirünnak nõudis kolm inimelu.
Mistahes kuriteod ei anna õigust nende tausta poliitilistel eesmärkidel ära kasutada – seda just Uus-Meremaa mošeetulistamiste järel tehaksegi.
Moslemiriigid nõuavad pärast 50 inimese elu nõudnud Uus-Meremaa mošeerünnakut tegelikke meetmeid islamofoobia vastu.
Islamofoobiast ajendatud vägivald nõuab “tegelikke, igakülgseid ja süstemaatilisi meetmeid”, ütlesid Islami Koostööorganisatsiooni (OIC) ministrid ühisavalduses pärast kohtumist Istanbulis.
OIC sõnul näitavad rünnakud mošeedele ja moslemite tapmine islamiviha “jõhkrat, ebainimlikku ja kohutavat tulemust”. Avalduses kutsutakse moslemikogukondade, -vähemuste või -migrantidega riike hoiduma “avaldustest ja tegevusest, mis seostavad islamit terrorismi, äärmusluse ja ühiskonnaohuga”.
Islamiriigid eiravad ilmselgeid fakte, et islamiäärmuslus on kõige terroristlikum ja verisem nähtus tänases maailmas, mis toetub otseselt usule, pühakirjale ja jumalale. See on ainus usk, mille jüngrid ei hoia oma elu, vaid tapavad ennast ja võimalikult palju teisi selleks, et oma jumalale meeldida. Seda fakti ei saa kuidagi eirata – jõhkrus ja ebainimlikkus saadab kõige rohkem islami usku.
Islamiriik, Boko Haram, Al-Shabaab, Al-Qaeda, Abu Sayyaf on verisemad kõrilõikajate banded, keda ühendab üks usk. Sajad inimesed kogu maailmas sõidavad kõnniteedele, pussitavad, tulistavad, ja lõhkavad pomme, Allahi nimi suus, ja Islami koostööorganisatsioon väidab, et ei tohtivat seostavad islamit terrorismi, äärmusluse ja ühiskonnaohuga!
Pealegi on moslemid ise ääretult sallimatud, sundides näiteks Euroopas peale šariaadiseadusi – seda on nõutud Norras, Taanis, Hollandis, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujalgi ehk siis võõral maal, kus on oma kultuur, mida sisserändajad peaks austama. Islami invasioon Euroopasse on viinud selleni, et suurte kogukondade puhul ei saa näiteks naised kasutada Lääne ühiskonnas toimivaid inimõigusi.
Islamiülikoolid, islamiriikide liidrid ja islamiorganisatsioonid on hoidunud ka jälgimate äärmusislamistide rünnakute järel neid selgesõnaliselt hukka mõistmast. Üldjuhul on tehtud seda üksikute riigipeade või vaimulike, kuid mitte kunagi mõjukate islamiühenduste poolt.
Eriline demagoog on Türgi president Erdogan, kes tapab massiliselt islamiusulisi kurde, kelle maa on täis Islamiriigi eest põgenenuid, kuid kes ometi kutsus 16. märtsil võitlema kasvava islamofoobia vastu, nagu võideldi “antisemitismiga pärast holokausti”. See on ääretult kahekeelne mehelt, kes ise on esinenud Iisraeli-vastaste avaldustega.
Tähelepanuväärne on aga fakt, et 18. märtsil ründas Erdogani kaasmaalane Gökmen Tanis, kes on seotud Saksa-Türgi džihadistide liikumisega Kalifaatstaat, Utrechtis trammi, tappes kolm ja vigastades viit inimest.
Kesk-Inglismaa politsei terrorivastane üksus on asunud uurima juhtumeid viies Birminghami mošees, mille aknad ilmselt sepavasaraga puruks löödi, kirjutab BNS.
Pakistani päritolu siseminister Sajid Javid ütles, et Birminghami rünnakud teevad tõsist muret. “Vihakäitumisel ei ole meie ühiskonnas kohta ja seda ei aktsepteerita kunagi,” ütles ta Twitteris, unustades samas arvukad moslemite kuriteod Suurbritannias. Ka Londoni pakistanlasest linnapea Sadiq Khan on pealinnas soodustanud sisserännet, mille tagajärjel on pussitamised muutunud massiliseks – kuritegevuse kasv on seotud just migrantidega.
Milline aga on Briti moslemite “vihakäitumine”? 3. juunil 2017 toimus Southwarki linnaosas Londonis terrorirünnak. Rünnak algas London Bridge’i sillal, kui terroristide valge kaubik rammis mitmeid seal jalutanud jalakäijaid. Pärast seda jätsid kolm terroristi kaubiku maha ja suundusid lähedal asuvasse Borough Marketi piirkonda, kus pussitasid ettejuhtuvates restoranides ja pubides inimesi. Rünnakus sai surma kaheksa ja vigastada 48 inimest, sealhulgas ka neli politseinikut, kes üritasid terroriste kinni pidada.
Suubritannia ühe suurima kontserdi- ja spordihalli ehk Manchester Arena juures sai 2017. aasta 22. aprilli õhtul plahvatuses surma vähemalt 22 ja vigastada 59 inimest, tegu oli rünnakuga USA lauljanna Ariana Grande kontserdil ja surmasaanud olid peamiselt noored. Suitsiiditerrorist Salman Abedi poolt korraldatud rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Uus-Meremaal Christchurchis lasi Brenton Tarranti nimeline mees 15. märtsil mošees maha 50 inimest ning haavas kümneid. Tarrant kuulutas sotsiaalmeedias, et see oli rünnak moslemitest “sissetungijate” vastu. See ongi nüüd vallandanud jutud islamofoobiast. Aga moslemite veretööd?
2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest. Osama bin Laden oli juba enne rünnakuid kuulutanud USA vastu püha sõja, ning kutsus 1998. aastal muslimeid üles ameeriklasi tapma.
Islamiäärmuslased on kogu maailma vapustanud avalike hukkamiste, massihaudadega ISIS-elt tagasivõetud aladel ja ajaloolise kultuuripärandi hävitamisega. Isegi ISIS-e pruudid ei kahetse tehtut, nagu hiljutised kodumaale tahtjad Soomes, Suurbritannias ja USA-s.
Rohelisel Mandril pole inimestel alust islamisse hästi suhtuda. Austraalia suuruselt teises linnas Melbourne´is 21. detsembril 2017. aastal toimunud autorünnaku korraldamises kahtlustatava 32-aastase Afganistani päritolu mehe motiiv oli väidetavalt kättemaks moslemite väärkohtlemise eest. Rünnakus vigastada saanud 19 inimese seas on lisaks austraallastele ka üheksa välismaalast Hiinast, Itaaliast, Indiast, Venezuelast, Iirimaalt ja Uus-Meremaalt.
Melbuorne`s toimus mullu novembris pussitamine somaallase poolt, tipptunni ajal Melbourne’i kesklinna ärirajoonis noaga rünnanud mees tappis ühe inimese ja vigastas veel kahte.
Mitmed islamiäärmuslaste terroriaktid on samas mõõdus Uus-Meremaal toimunutega. 2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ja kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai vigastada. Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik.
Pariisi terrorirünnakud olid 13. novembri 2015 hilisõhtul mitmel pool Pariisis erinevate vahenditega (relvad, käsigranaadid, pommivööd) inimeste elu vastu suunatud ja teostatud terrorirünnakud. Rünnakutes sai surma vähemalt 129 inimest ja haavata umbes 300 inimest. 17. novembri seisuga oli kahtlustavate tabamisse kaasatud umbes 115 000 julgeolekutöötajat.
Nice’i 2016. aasta terroriakt oli Prantsusmaal Nice’is Promenade des Anglais’l 14. juulil 2016 toimunud terroriakt, kui 31-aastane Tuneesia päritolu Mohamed Lahouaiej Bouhlel kihutas veoautoga Bastille’i vallutamise aastapäeva tähistanud rahvamassi. Tunnistajate sõnul tegi auto 2 km jooksul sik-sakke, et ohvrite arvu suurendada. Prantsuse politsei avas auto peatamiseks selle pihta tule ning lasi autojuhi maha. Rünnakus hukkus 86 inimest ja 434 sai vigastada.
Uued Uudised mõistavad hukka igasuguse terrorismi, kuid nendivad, et mistahes sündmusi tuleb vaadelda laiemas pildis.
Kui jutt läheb vihaõhutamise lainele ja juhtunus nähakse ainult kellegi halba suhtumist ühte religiooni, siis jõuame taas ummikusse. Maakera kuklapoolel ei olnud tegu üle pea kasvanud vihalainega, vaid loogilise järelmiga islami invasioonile.
Uus-Meremaal toimunud veretöö oli tegelikult ju vaid osake kasvavatest pingetest, mille tekitab massiimmigratsioon ja kultuuride kokkupõrked. Kunagi kasvavad need üle pea, ükspuha, kumb pool ka ei alutaks.
Ühtegi verevalamist ei saa õigustada, kuid enamasti on süüdi ikkagi mõlemad pooled. Islamiäärmuslased on küll teinud kõik, et endale vaenlasi koguda ja mõne tulisema neist tegutsema panna – pühasõdalaste peamiseks eesmärgiks on ju alati süütud, sealhulgas ka naised ja lapsed.
Islam ei ole mingi rahuusk, kui järjekindlalt seda ka rõhutada ei püütaks. Tegu on karmide tavadega religiooniga ja nende peamiseks sihtmärgiks saanud ateismi kalduv kristlik ruum peab arvestama, et islamofoobia-süüdistused on vaid suitsukate – Erdogan teab kohe kindlasti, kuidas Lääne liberaalide relvi kasutada.
Allikad: BNS, Vikipeedia