26.03.2019
Abordivastane meeleavaldus Poola pealinnas Varssavis.
EKRE sotsiaal-ja tervishoiupoliitika toimkonna juht Helle Kullerkupp leiab, et kogu aborditeemat vaadeldakse Eestis valesti, mistõttu on ka paljud tehtud otsused valed.
“Naistearst on tervishoiutöötaja, kes osutab tervishoiuteenust. Tegu on tohutu sisulise ja ideoloogilise vastuoluga, sest abort ehk raseduse katkestamine naise enda soovil EI OLE tervishoiuteenus!
Raseduse katkestamine ehk abort on paraku täna tervishoiuteenuseks tehtud ja seda rahastab Haigekassa riigi kogutud maksurahadest, mis on tervishoiuasutuse eelarves ravirahadena. Kuidas see kõlab, kui tänasest haigekassast saab veel tervisekassa?
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 2 ütleb tervishoiuteenuse kohta:
“Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.” Kas mõni neist näidustustest vastab raseduse katkestamise eesmärgile?
Dr. Hasso Uuetoa, EKRE varivalitsuse kabineti tervishoiuminister ütleb: „Riik on andnud välja vale sõnumi – rasestumisvastased vahendid on maksustatud ja abort tasuta» .
Abordi riiklik rahastamine on poliitiline küsimus, mitte teaduspõhine ekspertide otsus. Kogu küsimus on rahastamises!
Varro Vooglaid kommenteerib:” Meie kõigi ja eestkätt poliitikute vastutus on ka see, et süütuid inimesi tahtlikult katki ei rebitaks ja et seda riiklikult ei rahastataks”.
EKRE programmis oli kirjas: „Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest”. Kas siin on öeldud, et keelame abordid?
Instrumentaalne (loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt) abort omal soovil koos narkoosiga maksab 345 eurot. Haigekassa maksab sellest 70%, isiku omaosalus on 40,24 eurot, seega 305 eurot on haigekassa kulu.
Medikamentoosne (tabletiga) abort omal soovil maksab kokku 175 eurot, naise omaosalus on 17,6, haigakassa kulu on 158 eurot.
Kui võtta keskmiselt 4000 raseduse katkestamist aastas, siis ligi 1 miljon eurot jääks haigekassasse ravirahaks või saaks selle suunata ennetus- ja seksuaalharidusse koolides.
Nendest summadest sageli ei piisa. Abort on ja jääb väga tõsiseks riskifaktoriks haigustele, sh viljatusele. Lisanduvad summad tüsistuste raviks ja pikemas perspektiivis viljatuse uuringuteks ja raviks, mis on juba tuhandetes.
Lapsest saab täiskasvanu ehk ta kasvab täis. Kui ta hakkab kasvama, siis ta on veel ema ihus ja me ei näe teda, aga ta on elus ja kasvab. Kui laps sünnib ja saab nähtavaks, siis nimetame vastsündinuks ehk just äsja sündinuks. Kes siis sündis, kui ta enne polnud ei laps ega inimene?
Eluandja ja –kandja otsustab, kas lapse elu jätkub või mitte. Igal juhul on abordi otsus delikaatne ja emotsionaalne. Eriti masendav on, et oleme Eestis jõudnud selleni, et alaealisel pole abordi tegemiseks vaja vanemate luba. Teisisõnu, laps otsustab teise lapse saatuse üle.
Medikamentoosne ehk tableti abort on lubatud teha kuni 9 rasedusnädalani. Loode vanuses 9 nädalat on 3,5 cm pikkune.
Käed ja jalad on arenenud, koos varvaste ja sõrmedega algega, eristub küünarnukk ja õlg. Sõrmed on surutud rusikasse, moodustunud on kõik siseorganid ja süda alustas löömist juba 21. elupäevast.
Esialgu tundub, et tabletiabort on humaansem ja meditsiiniliselt on ka vähem tüsistusi, kuid sisuliselt on selline raseduse lõpetamine piinarikkam ja vaevalisem nii emale kui lapsele. Tableti toimel toimub kuni 2 ööpäeva aeglane loote suremine, kuid 10% vajab veel lisaravimit ja aeg pikeneb, 50% naisi vajab valuvaigistit, 1% on verejooks ja 0,1-0,2 % naisi vajab vereülekannet.
Instrumentaalne abort on lubatud kuni 12. rasedusnädalani ja siin on terviserikkeid ja tüsistusi palju rohkem. „Viljatuid naisi on Eestis 15-20%. 7-8% neist on patsiendid, kellel on nn sekundaarne viljatus. Teisisõnu tähendab see esimese raseduse lõppemist abordiga ning selle tagajärjel lastetuks jäämist,” on öelnud naistearst Ivo Saarma.
Lisandub veel psüühiline üleelamine. Algul tuntakse kergendust, kuid psühholoogilised probleemid võivad tekkida alles aastate pärast, ning tuntakse süümepiinu ja kahetsust. Sageli purunevad paarisuhted, kui hiljem selgub, et lapsi rohkem ei saada.
12. rasedusnädalaks on kõik lapse kehaosad väljaarenenud, Moodustuvad luud ja verekude, loode teeb liigutusi, ajus asuvad närvirakud saadavad pidevalt kehale koordineeritud signaale. Loode kõverdab sõrmed ümber pihku pandud eseme, liigutab silmi, neelatab või kortsutab otsaesist. Selleks ajaks on loode umbes viie sentimeetri pikkune. Ilmneb urineerimist. Nägu on omandanud beebi profiili ning lihaste liigutused muutuvad koordineeritumaks.Avalduvad primitiivsed hingamisliigutused. Loode tunneb puudutust ja valu. Selle kohta unikaalseid videokaadreid, kuidas abordi käigus loode püüab instrumendi eest ära ujuda või hakkab rabelema (Vaikne Karje (The Silent Scream), Karm tõde” (The Hard Truth) jt.
Ematunnet ega empaatiat ei peagi igal naisel olema, kuid abort ei ole 21. sajandi pereplaneerimise meetod. Apteegis on küllaldaselt rasedusvastaseid vahendeid, küll sissevõetavaid, sissepandavaid või peale kleebitavaid, küll retseptiga ja retseptita. Seejuures retseptiravimitest 50% maksab haigekassa.
EKRE tervishoiu programmis oli ka ettepanek retseptiravimite käibemaksu alandamine 9%-lt 0%-le, mis oleks ka rasedusvastaste vahendite hinda alandanud ja ehk mõnele naisele selle rahakotile sobivamaks teinud.
Statistika näitab, et 30% teeb abordi otsuse majanduslikel põhjustel ning siinkohal on riigil mõtlemiskoht – ja vaid 4% teeb otsuse vägaivallast tingituna. Alati on olnud ja jääb vägistamise tagajärjel tekkinud raseduse lõpetamine meditsiiniliseks abordiks ning on tasuta.
Abort ei ole iseenesest mõistetav naise inimõigus. Inimõigus on ka emaihus areneval ja kasvaval lapsel – on õigus ellu jääda.
Kas liberaalne abordipoliitika on iseseisev naise tervise ja elu tagamise vahend nagu väidab naistearst M. Laanepere?
Vastab tõele, et Eestis on tublisti arenenud noortekabinettide töö, seksuaaltervise edendamine ja abortide arv on mitmekordelt langenud tänu seksuaaltervise teadmiste ja rasedusvastaste vahendite kättesaadavuse paranemisele. Meie soov on edasi minna veel suurema kriisi- ja psühholoogilise nõustamisega ning abiga, et poleks soovimatuid lapsi, ja kui naine seisab abordiküsimuse ees, siis oleks ka muid lahendusi.
EKRE tervishoiuprogrammis oli ettepanek: abordi saatekirja või rasedust katkestavate ravimite retsepti väljastamisele peab eelnema TASUTA psühholoogiline- ja kriisinõustamine. See tähendab, et abordile eelneb tõsine jutuajamine spetsialistiga: millest on raseduse katkestamise otsus tingitud, kas see on tõsiselt võetavalt põhjendatud, millised võimalused on nende likvideerimiseks, millised väljavaated ja võimalused on raseduse jätkamiseks ja lapse sünniks. Kuidas on tulevikus ema ja lapse elu ning tervis riigi poolt toetatud ja abi tagatud? Selle mõtteks oli, et abordi saatekiri või ravimiretsept ei tuleks kergekäeliselt ja rutiinselt.
Kahjuks on tänane nõustamine vaid paber, “Raseduse katkestamise eelse nõustamise akt”, mis antakse koju kaasa või lastakse kohapeal täita. Keerulises kriisi olukorras, ja seda kindlasti selle otsuse tegemine on, ei anna selle paberi läbilugemine ja allkirjastamine võimalikke teiseseid lahendusi ega väljapääsu ebameeldivast otsusest.
EKRE ei ole sekkunud naise õigusesse oma keha üle ise otsustada, aga erakond soovib, et rohkem lapsi saaks õiguse elule, kõhklevad naised saaks psühholoogilist toetust ja abi enne, kui nad selle ränga otsuse teevad ja et maksurahadest kogutud ravirahadega ei toimetata sündimata lapse elu hävitamist.
Meie mõte oli, et rasedus katkestatakse vaid siis tasuta, kui on tegemist meditsiiniliste põhjustega: oht naise tervisele või lapse areng ei ole plaanipärane, rase on alaealine või tema vaimsed ja füüsilised võimed ei võimalda emaks olla; kui tegemist on vägistamise või muu vägivallaga, mis ohustab ema ja lapse tervist.
Need on põhjendused, millele üle ei vaieldagi. Samas on emasid, kes ei loobu oma lapsest isegi siis, kui lootel on diagnoositud mõni puue või terviserike. Nad ütlevad, et see on minu laps ja ma annan talle võimaluse ellu jääda, ning looduslik valik teeb otsuse. Kummardus selliste tugevate naiste ja perede ees!
Pooldame tervise- ja pereõpetuse, ka seksuaalõpetuse mahu suurendamist kooliprogrammides, kuid lasteaias seksuaalkasvatuse propageerimine tussu- ja nokulaulutädidega on lubamatu.
Annname poistele ja tüdrukutele normaalse lapsepõlve ja eakohase õpetuse, mis lähtub meie kulutuuritraditsioonidest ja moraaliväärtustest.
Uskumatu oli ETV saatest „Räägime suud puhtaks” 19. märtsil teada saada, et meil on olemas juba LGBT noorteühendus, mida käiakse koolides tutvustamas. Kas see on meie lapsevanematele ja ühiskonnale vastuvõetav?
Eesti demograafia proovikiviks on vananev rahvastik, tööealise elanikkonna vähenemine ja vähene laste sünd. Fertiilses eas naiste arv on viimase 10 aastaga märgatavalt vähenenud: kui 2008. aastal oli 277 000, siis 2018. aastal 241 00 viljastumis- ja sünnitusealist naist, s.o 36 000 naist vähem, kes võiksid anda lapsele elu .
Kui on vähem naisi, sünnib vähem lapsi, ja siis saab rahvastikku päästa rohkemate laste sünd ühel naisel. Seni on aidanud sündimust suurendada vanemahüvitis ja majanduskasv, ning ka 10 aastaga pea poole võrra vähenenud abortide arv.
Abortide vähenemine võib ja saab otseselt ja kohe mõjutada iivet soodsas suunas. Iivet mõjutavad tinglikus „ketis“ 3 aspekti: sünnid + abordid + viljakusvõime. Ehk terved naised ja mehed. Vanematele lisaks kindlustund ka tasuta lasteaiakoht, üks tasuta huviring ning tulumaksu vähendamine iga lapse sünniga 25% , nagu oli EKRE valimisprogrammis .
Eesti peaks rohkem kulutama raha tasuta nõstamisele, toetustele, kriisiabile ja majanduslikule abile. Kui siia lisada soodne majandusprogramm ja sotsiaalpoliitika, siis peaksid naised julgema sünnitada ja kes ei soovi sünnitada, peaks saama ja oskama kasutada võimalikke rasedusvastaseid vahendeid.
Uus teema võiks olla adopteerimise propageerimine ja Läti eeskujul „leidlaste” keskuse loomine haiglate juurde. Lätis on seda nimetatud „beebiboksiks” ja tänaseks on 48 last saanud võimaluse sündida, kuna naised pole abordi kasuks otsustanud. Leidlapsed ” leiavad kiiresti asendusvanemad, sest vanemlikke õigusi pole kelleltki vaja ära võtta ja lastetute paaride hulk suureneb igas arenenud riigis.”