31.03.2019
Mart ja Martin Helme ning EKRE fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg.
Saate “Räägime asjast” kolmas osa keskendus päevapoliitikale valitsuskõneluste ja europarlamendi valimiste kontekstis.
Laupäevasel EKRE volikogu istungil andsid läbirääkijad teada kõneluste olukorrast ning kinnitati Euroopa Parlamendi valimiste platvorm ja kandidaatide nimekiri. Martin Helme sõnul on EKRE pakutav europarlamendi saadikute koosseis parim, sest see keskendub reservatsioonideta rahvusriikide EL-i eest võitlemisele.
EKRE-l on ka tugev nimekiri. “Kui teistel erakondadel on nimekiri erakonnasiseste pingete maandamine või lohutusauhindade pakkumine, siis meie nimekirjas on loogika, et saadud häälte järgi reastub ka nimekiri ümber,” selgitas Martin Helme, lisades, et kui enam hääli saanud eespool olijad lähevad näiteks valitsusse, siis ka nende asemele tulijad on samuti kompetentsed.
“Andke valimistel hääl meile, sest ükskõik kes meilt europarlamenti läheb – keegi ei lähe siina boonustele elama, vaid nad lähevad vankumatus meeles, et me peame seal tegema koostööd Euroopa rahvuslike jõududega, vääramaks seda perverteerunud suunda, kuhu Euroopa liigub,” rääkis Mart Helme. “Kõik EKRE kandidaadid on nii meeltelt kui oskustelt kvalifitseerunud selleks, et minna sinna tööd tegema!”
“Iga meie inimene on nimekirja pandud selle alusel, et ta oleks võimeline minema ja europarlamendis töötama selle nimel, et Eesti huvid oleks kaitstud – nad ei lähe mitte euroasja, vaid eesti asja ajama,” kinnitas ka Martin Helme. Tema sõnul tuleb eurovalimiste aktiivsus tõenäoliselt madal, seetõttu on oluline välja tuua tuumikvalija, et saada tugevam positsioon – ja EKRE-le on reaalne saada kaks kohta. Martin lisas, et jättes välja Igor Gräzini, on praegused saadikud täielikult euroföderalistid, eriti Tarand, aga ka Toom ja Paet.
Mart Helme rõhutas EP valimiste tähtsust, sest need tõotavad tuua muutusi parlamendi koosseisu, mõjusse ja tehtavasse töösse. On reaalne, et eorotsentristlikud blokid nagu eurokonservatiivide EPP ja ka sotsiaaldemokraadid jäävad väiksemaks kui euroskeptikute fraktsioon. EKRE-l oli alles kohtumine selle fraktsiooni saadikutega ja nood on väga võitlusvaimu täis, lootes saada europarlamendi suurimaks fraktsiooniks, kelle sõna saab kaalukaimaks ka uue Euroopa Komisjoni loomisel.
“Esimest korda on vahe sees, kas europarlamenti saadetakse mingi tohletanud poliitik või ka siseopositsionäär – nüüd tuleb saata inimesed, kes ei kao Euroopasse ja ei muutu välismaalasteks, vaid seisavad Eesti eest,” sõnas Martin Helme. Mart Helme tutvustas ametlikku praktikat, kus Euroopa Komisjoni valitakse endised liikmesriikide ministrid, aga nende kandidatuuri peab kinnitama europarlament.
“Kui mõne riigi koalitsioonivalitsus saadab euromeelse kandidaadi, siis selle riigi euroskeptilised saadikud saavad korraldada tema mahahääletamise ja parema kandidaadi saatmise,” kirjeldas Mart Helme. “Kõik see saab olema keeruline tants, saavutamaks Euroopa Komisjoni, mis pole nii föderalismimeelne kui seni.” Martin Helme lisas, et uus europarlament peab kinnitama ka EL-i eelarve ja kui konservatiivid ei saagi enamust, saavad nad eelarvearutelus euromeelsetele suur peavalu tekitada.
Edasi läksid saatejuhid Eesti võimukõneluste juurde, kus arutatakse samuti eelarve üle, kuid midagi ei räägita avalikkusele enne, kui koalitsioonilepe on lukku löödud. Läbi räägitakse aktsiiside, pensionide, II samba ja palju muu osas, samuti ministrite, komisjonide koosseisu ja mitmete volinike jaotus.
Martin Helme nentis, et kokkulepete tekst lekib pidevalt ja ilmselt ka edaspidi, seetõttu on oluline selgeks rääkida kooseluseaduse ümber toimuv ehk see, mida EKRE-l on õnnestunud saavutada. Esiteks – kooseluseadust tühistada ei õnnestu, ja seda mitte et ei tahaks, vaid hääled lihtsalt ei tule kokku.
“Selle asemele saime väärtusliku võidu panna Eestis kehtima rahvaalgatus- ja hääletus – 50 000 allkirjaga algatusi saab panna referendumile ja kui üle poole hääletanutest seda toetab, on see algatus kohe automaatselt seadusena kehtiv,” rõhutas Martin Helme. “Me saime kuldvõtmekese, mille abil panna kooseluseadus ja presidendi otsevalimine rahvahääletusele, ja sellega saab need probleemid lahendada!”
Mart Helme täpsustas, et selle võimaluse rakendamine võtab aega, kuid see on koalitsioonileppes sees, kokku on lepitud ka künnised, et kui midagi referendumile panna, siis ei saaks keegi enam santažeerida.
Selleks, et põhiseadust muuta, on loodud kõrge lävend – ühes koosseisus peab muudatus saama 2/3 saadikute häältest, teatud juhtudel ka 4/5, seda aga uuel koalitsioonil pole. Selleks, et Riigikogu saadakse mingi muudatuse referendumile, on vaja 61 häält, mida samuti uuel liidul pole. Järele jääb võimaluse see ära teha läbi kahe koosseisu, kusjuures teises koosseisus piisab 51 häälest – nii algatab EKRE vajalikud asjad selles koosseisus, et pärast järgmisi valimisi otsedemokraatia põlistada.
Teiseks võimaluseks on kohalike valimiste ajal kooseluseaduse referendum läbi viia, aga kuna koalitsioonil pole vajalikku 61 häält, saab selle korraldada mittesiduvana, korraldades rahvaküsitluse teemal: kas täiendada põhiseaduse paragrahvi, et abielu on ainult ühe mehe ja ühe naise liit, ja panna traditsioonilise abielu kaitsmise klausel põhiseadusesse. Kui järgmistel kohalike volikogude valimistel see rahvahääletus läbi viia, ja see vajaliku toetuse saab, siis paneb EKRE selles koosseisus algatuse põhiseaduse muutmiseks käima, et järgmises koosseisus see 51 häälega ära kinnitada.
EKRE saavutuseks on see, et koalitsioon ei hakka kooseluseadust rakendama ja rakendusaktide läbisurumisel ei saa RE ja sotsid selleks ei Keskerakonna ega koalitsiooni teiste osapoolte hääli. “Seda polegi vähe – kui me oleksime kooseluseaduse tõttu läbirääkimistelt minema jalutanud, siis oleks Reformierakonna ja sotside lilla ehk Verhofstadti koalitsioon selle läbi surunud,”selgitas Martin Helme.
Ka Mart Helme hoiatas, et RE-SDE koalitsioon alustaks rahvusriigi lammutamist, vähemuste ja Euroopa komisjoni agenda läbisurumist, ning sellest saaks hukatuslik hullumeelsus – see võib juhtuda, kui KE, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ei tule.
Saatejuhid meenutasid, et koalitsioonikõnelused pole kerged olnud, need on kestnud isegi kella kolmeni öösel, kuid kõik osapooled on näidanud, et ei taha kõnelustelt lahkuda. Kolme nädala jooksul on praktiliselt kõik osapooled teinud järeleandmisi ja EKRE tekste on kõige vähem kõrvale heidetud – nimelt on rahvuskonservatiividel lühike programm paaril lehel, samas kui KE-l on see 70 ja Isamaal 50 leheküljel.
Martin Helme toonitas, et 19 saadikukohaga EKRE pole piisavalt suur jõud, et võimuläbirääkimistel oma tahet dikteerida. Mitut rasket asja on lastud laagerduda, siis taas üles võetud ja suures osas on kõik asjad kokku lepitud – kõik osapooled saavad öelda, et nende asjad on leppes sees. “Immigratsiooni osas saime praktiliselt kõik – sõnastused võivad olla ümarad ja oluline on, kes need asjad ellu viib, aga poliitilises deklaratsioonis on meie nõuded sees, ja see on suur saavutus,” märkis Martin Helme.
Mart Helme sõnul oli partnerite programmides palju kattuvat ja seda ka kolmepoolselt, eriti sotsiaalteemades. E-valimised küll jäid, aga nende osas hakkab toimuma eelnev protsesside pulkadeks lahkamine, vaadatakse üle protsessides toimuv, kontrollitakse üle turvalisus ja usaldusväärsus – võib-olla leitaksegi, et need pole turvalised. Igal juhul julgesid Helmed kinnitada, et EKRE on suurema osa oma programmist sisse saanud, kuigi paljud asjad on pikema vinnaga.
Lõpetuseks võtsid saatejuhid lühidalt käsile ka Brexiti teema, kus Theresa May lubas tagasi astuda, kui parlament ei toeta tema kapitulantlikku lahkumislepet – ometigi paneb ta selle juba neljandat korda uuesti parlamendis hääletusele. “See jõhkrus, millega May peaaegu tuhandeaastasest Briti demokraatiast üle sõidab, on enneolematu – mitte ükski valitsus pole varem nii hullusti kõiki konventsioone rikkunud,” sõnas ta. May oleks tegelikult pidanud juba esimese põrumise järel tagasi astuma, tema aga saadab leppe juba neljandat korda hääletusele. Nagu Surematu Kaštšei, oli Mart Helme kommentaar.
Mart Helme märkis, et meedia levitab endiselt valeinfot, nagu oleks britid Brexiti vastu pöördunud – nad on küll väsinud ja tüdinenud, kuid üha enam kasvab neis raev. “Valijad andsid võimueliidile käsu EL-ist lahkuda, ja seda oleks pidanud 29. märtsil tegema, aga eliit on kaks ja pool aastat ainult Brexitit takistanud – see on putš ja inimeste tahtest ülesõitmine,” kommenteeris Martin Helme.