08.04.2019
Soome lipp
EKRE liige Soomes Paul Oja vahendab taas uudiseid valimisteks valmistuvate põhjanaabrite juurest ja tõdeb, et multikultilollused on ennast sinna kõvasti sisse söönud.
“Eilsetes (07.04.) Soome Kümnestes uudistes räägiti arvamusküsitluste tulemustest, mille järgi enamik soomlastest näeks tulevas valitsuses kõige meelsamini sotse ja vasakliitu.
Selle seisu üle mõeldes meenus mulle lugu ajakirjast Suomen Kuvalehti 48, 01.12.2017, mis ilmus just enne Soome iseseisvuse 100. aastapäeva (06.12.2017).
Suomen Kuvalehti oli esitanud kunstnikele väljakutse: kui praegu tuleks kujundada Soomele lipp, milline see peaks välja nägema? Loos kirjeldatakse kolme kunstniku nägemust. Üks nendest on Jari Leinonen, kelle kohta tema intervjuus Yle uudistele 27.08.2015 öeldakse nii: „Leinonen peab ennast ideoloogiliselt tugevalt vasakpoolseks kunstnikuks ja kutsub teisigi kunstnikke üles ühiskondlike probleemide suhtes rohkem seisukohta võtma.“
Milline on siis „tugevalt vasakpoolne“ seisukoht Soome lipu, riigi, ajaloo ja iseseisvuse kohta? Suomen Kuvalehti on Facebooki kaudu saanud Leinose tööpäeviku:
„Lehe alguses on kaks küsimust. Mis on lipp? Mis on Soome? Lipu ajalugu tähendab sõdade ajalugu, vägede, armeede ja laevade ajalugu, kolonialismi. „Not a nice story“, on kunstnik kirjutanud.
Ka Soome ei ole kena lugu. Rahvusriik on kujutletav kooskond, „vägivaldselt moodustatud kooskond“, mis teostab „rassismi teistsuguste suhtes“. Kas lipp peab tingimata olema? Kas rahvusriik peab tingimata olema?“
Leinonen on ise parajasti Indoneesias Bali saarel, kohalikus kunstnike residentsis. Arvuti ekraanil arendab ta oma arvamusi:
„Soome ajalugu on kohutav. Kodusõjas teostus romantiline idee isamaast. Noored mehed valasid verd, ohverdasid end lipu nimel.”
Kommentaar: Soomes on ajaloolasi, kes küsivad: mis kodusõda see niisugune oli, mille lõpetamiseks oli tarvis 1920. aasta juunis sõlmida Tartus rahuleping Soome ja Nõukogude Venemaa vahel? Ja kui paljud oleks ohverdatud seejärel, kui Soome oleks vastupanuta lasknud end tõmmata „vennalike rahvaste liitu“?
Leinonen jätkab: “Talvesõjas võitlesid nii valged kui ka punased soomlased ühise lipu all. Kuid sangarirahval on ka pime pool. Läbi aegade on mustlasi ja saame kohanema sunnitud. Nagu ka seksuaalvähemusi, sisserändajaid, puuetega inimesi.”
Kommentaar: Vasakpoolse ideoloogia esindajatele on tüüpiline, et nende jaoks on sisserändaja või kellegi muu põlisrahva omast erinev etniline taust samastatav invaliidsuse või arengupuudega.
Kunstniku nägemuses koosneb Soome lipp eri värvi lapikestest, millest igaüks sümboliseerib erinevaid kooskondi. Need võivad kujuneda mistahes alustel: soo, vanuse, rahvuse, seksuaalsete suundumuste, elukoha, usundi, liikumisvõime ja sissetulekute järgi. Ainus tingimus on, et ükski lapike ei tohi rikkuda inimõigusi. See kaltsuvaip ei ole mõeldud igaveseks, vaid seda tuleks teatud vaheaegade järel uuendada.
Selline on vasakpoolsete arusaam. Kõik mõisted, mis seni on olnud pühad ja ühiskonda püsti hoidnud, lendavad üle õla laias kaares helgesse tulevikku viiva revolutsioonilise kiirmagistraali kõrvale maanteekraavi. Soroslaste ja Euroopa Liidu ideaal on tervet maailma kattev kaltsuvaip. Perekonna, kodu, kodumaa austajatele seal oma lapikest ei leidu, sest hoidku, see rikuks ju nende teiste inimõigusi. Seda ei saa ju ometi sallida!
Kuidas eilsed küsitlustulemused sobivad kokku teiste andmetega, mille järgi Põlissoomlased on toetajate arvult kolmas, praegu ehk juba teine erakond, seda ma hästi ei taipa. Peavoolumeedia propagandastrateegiaga sobib see uudis igatahes hästi kokku: Põlissoomlased tuleb iga hinna eest valitsusest eemal hoida.”
Eduskunna valimised Soomes on 14. aprillil.