Postimehe meediakomissar Vilja Kiisler on taas tõestanud, et ta kas ei saa toimuvast üldse aru või siis valetab halastamatult edasi.
“Olen pärast valimisi stuudiosse palunud Martin Helmet (kaks korda), Urmas Reitelmanni, Mart Järvikut, Rene Kokka ja Mart Helmet, viimane keeldus intervjuust europarlamendi esinumbrite sarjas, mis algab järgmisel nädalal,” räägib Kiisler oma sotsiaalmeedia postituses. “Paistab, et EKRE-laste üks põhjus intervjuudest keelduda on näidata, et stuudiosse kutsutakse vaid “omasid”.
Ei, proua Kiisler, EKRE inimesed ei taha midagi sellist tõestada – sellel poleks mingit mõtetki! Asi on selles sopavoolus, mis kaasneb iga Kiislerile antud intervjuuga ja mis kajastub esimese pauguna kohe pealkirjas. Mart Helme varasemast intervjuust olid näiteks välja võetud sõnad, mida ta lausus retsidiivsete kurjategijate kohta ja mis olid imepisike osa kogu intervjuust, ometigi aga ilutses see “tapmis”-pealkiri nädalaid Kristina Kallase nunnu pealkirjaga intervjuu kõrval.
Kas Kiisler tõesti arvab, et inimesed tahavad minna tema saatesse, kus kõlavad mõnitamised (Kadri Vilbale: “Ma ei tahaks teiega üldse rääkida!”), kus kleebitakse silte külge, pressitakse midagi välja, pannakse sõnu suhu, ja kuidas ka ei räägiks, lõpeb asi ikkagi mingi räige sopakaga? Kõik teavad ju, et Kiisler on elukutseline natsikütt, kes jõuab alati 1930. aastate Saksamaale.
Muidugi on paljudele poliitikutele meeltmööda vaidlus sellise raisakulliga, aga kes soovib veidigi närve säästa, see hoidub Kiislerist eemale – vestlusest temaga ei kujune nagunii midagi inimlikult väärikat. Tegu pole ju ajakirjaniku, vaid pesuehtsa ideoloogiatöötajaga. Kui kutse saadaks tõeline ajakirjanik, tuleks ka EKRE poliitikud.
Siia sobib ka Martin Helme üks varasem ütlus: “Mind ei huvita, kirjutage, mida te tahate, aga ilma et minu nime saaksite oma pealkirja panna – ma lihtsalt ei osale selles.” Miks peakski inimesed minema räästa alla, kui on teada, et ülevalt voolab vaid soppa?
“Niisiis oleks EKRE-lastest stuudiokülalisi kõige rohkem, mis oleks ka täiesti loomulik, ikkagi uus partei valitsuses,” kirjutab Kiisler. Jah, poliitkomissar, kahjuks olete oma usalduslimiidi täielikult maha mänginud, nagu ka Marian Võsumets, ja Postimees peab EKRE rahvalt intervjuu saamiseks lihtsalt päris ajakirjanikud leidma.
Ajakirjandus on lihtsalt ise taas ämbrisse astunud – uuelt võimuerakonnalt oleks vaja lugude jaoks kommentaare, aga sealsed poliitikud teavad, et hiljem tuleb ennast saastast puhtaks rookima hakata, ja neil on parematki mida teha.