15.04.2019
Rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Rahvuskonservatiivist kolumnist, teoloog ja näitleja Malle Pärn kirjutab nördimusega sellest, kuidas PPA surus on dokumentidesse sisse homoagenda põhimõtted.
„Aegadest aegadesse on inimkond püüdnud kuulata ja uskuda tarku, püüdnud tabada tõde nii enda olemuse kui ka teda ümbritseva maailma kohta. Nõnda on arenenud teadused, nõnda on ülesehitatud tsivilisatsioon, nõnda on loodud kultuurid.
Kas me nüüd oleme siis lõpuks jõudnud niisugusesse aega, kus meid lausa riiklikult sunnitakse kuulama lolle ja uskuma nende väljamõeldud valesid? Juba tunnistatakse avalikult ja häbenemata, et elame tõejärgsel ajastul, kus tõde ei ole enam inimese elu aluseks. Nüüd võib iga inimene ise endale välja mõelda tõe, mida siis teistelegi kuulutama hakkab, kui tal on õnnestunud mõne kõrgema tooli peale pääseda.
Täiendaksin: see on ühtlasi ka tarkusejärgne ajastu, sest tarkus on alati tegelnud Tõega, valedega tegeleb ikka lollus. Tark tunneb valed ära ega usu neid, aga loll võtab need meelsasti vastu, kui need talle isiklikke mõnusid lubavad. Tark teab, et valede abiga saavutatud võim ja hiilgus on nagu kassikuld, pealtnäha ilus, aga sisemiselt väärtusetu.
Inimeste hulgas leidub alati põikpäid, kes ei taha vastu võtta kõiki uuendusi, mida võimul olevad isikud ühiskonnale peale suruvad, nad nuusutavad, maitsevad, ja kui ikka ei meeldi, siis viskavad kõrvale. Ning hoiavad alles kõik selle, mis on ehk küll juba vana, aga omane ja hea. Mis on piisavalt töökorras ja turvaline, nii et seda ei ole vaja tingimata uuega asendada ega prügimäele viia.
Sellepärast võtavad uuendajad tarvitusele äärmuslikud abinõud, ja nendeks on: võim, vägivald, hirmutamine, sunnimeetodid, osavasti varjatud ajupesu, lõputu demagoogia, inimeste tülliajamine, ja loomulikult apelleerimine kõige madalamatele instinktidele.
Ja mis on inimeses kõige haavatavam: loomulikult seksuaalsus, mida me ei suuda täielikult mõista ega valitseda. Milles meie mõistusel ei ole erilist osa, välja arvatud see, et arukas inimene hoiab selle oma mõistuse kontrolli all.
Inimene sünnib kas poisiks või tüdrukuks. Poiss kasvab meheks ja tüdruk kasvab naiseks. Alati. Sugusid on kaks, kõik muud variandid on rumal ja edev väljamõeldis. Seksuaalsus on binaarne, suguelu on võimalik vaid kahe erineva sugupoole vahel, ja sellest sünnivad järglased, kahe erinevast soost inimese ühised järglased. See on imeline. Miks tahetakse see ime ära labastada, kuulutades normaalseks sugueluks igasugused erutusmängud, millest ei sünni kunagi järglasi?
Abielulise armastuse pühitseb valmisolek kasvatada perekonnas üles sellest armastusest sündinud lapsed.
Meie perekonnaseadus ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kas üürikest aega siseministri toolil istunud daam kasutas ära oma viimased võimupäevad, et järgmisele siseministrile käru keerata?
Kes kujundas ja tellis uued ankeedid lapse sünni registreerimiseks? Miks seda tehti vaikselt, ilma mingi eelnõuta, ilma mingite aruteludeta? Kas meie ametnikud tõesti peavad seda nii ebaoluliseks asjaks, mida võib lihtsalt kellegi tahtmist mööda ümber teha? Isa ja ema asemel seisab ametlikus ankeedis sõna “vanem” – millel on ometi eesti keeles mitu erinevat tähendust? Ja kastikesi on seal muidugi kummagi vanema jaoks kaks, mõlemal on ära toodud variandid “mees” ja “naine”. Niisiis, jälle on astutud sammuke edasi samasooliste inimeste abielu (tagaukse kaudu) seadustamise teel.
Tuletagem meelde hüüatust: Kooseluseadus ei võta kelletki midagi ära! Nüüd on see KÕIGILT sündivatelt lastelt ära võtnud ema ja isa!
Me teame, et tegelikult on meie maal tõesti marginaalselt vähe samasoolisi paare, kes endale lapsi ostavad, miks on nende pärast vaja ümber teha KÕIK ankeedid? Need paarid ei saa ju mitte kuidagi päriselt kahe peale lapsi saada? Üks neist “vanematest” on ikka lapsendaja, kui mitte mõlemad.
Miks ei võiks need ankeedid olla kahesugused, kui tõesti keegi veidrik soovib olla “vanem”, mitte isa ega ema? Oleks piisanud paarisajast eksemplarist. Miks peavad KÕIK olema ühte nägu ja marssima ühte jalga? Kas see on liberaalide ideaalne maailm? Kõik peavad neile alluma. Kõik peavad mõtlema ühtmoodi?
Põhjus on läbinähtav: maailm tuleb uusliberaalide soovide järgi ümber teha.
Me kõik teame, et koondnimetuse LGBT all tegutsevad aktivistid EI ESINDA homoseksuaalsete kalduvustega inimesi, nad esindavad ainult iseennast. Neid võib inimeste hulgas olla ehk 0,2 protsenti. Aga lärm, mis sellest liikumisest on maailmas valla pääsenud, häirib juba peaaegu kõiki. Sealhulgas ka enamikku homoseksuaale, muide, kes sugugi ei taha, et nende eraelu labasel moel aina kistakse avalikkuse ette.
Intiimelu on kahe inimese vaheline saladus. Intiimelu avalikkuse ette kiskumine on pornograafia levitamine, kultuurses riigis on see jäledus keelatud ja seda käsitletakse kuriteona. Normaalses riigis taunitakse kuritegevust, mitte valitsevat ideoloogiat kritiseerivaid ühiskondlikke või poliitilisi organisatsioone.
Saksa kirjanik ja sotsioloog Gabriele Kuby kirjutab: “Me seisame silmitsi globaalse antropoloogilise revolutsiooniga (nii ütles paavst Benedictus XVI), mis ründab inimeksistenti juuri. Selle revolutsiooni eesmärgiks on loomuliku perekonna lõhkumine, ja mis kõige hullem: laste seksualiseerimine kohustusliku ebanormaalse seksuaalkasvatuse kaudu.” (Tsitaat kirjutisest “Genderismist, uuest ideoloogiast”, allikas Objektiiv)
Meil räägitakse palju vabadusest ja vabadustest. Igaühel on oma ettekujutus vabadusest. Ja enamasti nõuab tänapäeva isekas inimene vabadusi ainult ENDALE ja nendele, kes talle meeldivad. Teistelt, teistsuguse maailmavaatega inimestelt tahab ta kõik õigused ja vabadused ära võtta.
Kõige olulisem vabadus, mida iga mõtlev inimene peab oma elu hinnaga kaitsma, on iga LAPSE vabadus kasvada oma kodumaal oma ema ja isa kaitse all, normaalseks, terveks, õnnelikuks, harmooniliseks, targaks, ausaks, vabaks, väärikaks ja julgeks kodanikuks. Ilma vägivaldse ideoloogilise ajupesuta. Lastele ei tohi valetada!
Piirata tuleb aga nende vabadust, kes seda takistada püüavad.
Kõige haavatavam osa inimkonnast on lapsed. Ja nende kallale on hoogsalt läinud see sotside ja LGBT aktivistide armee. Me peame oma lapsed päästma sellest saatanlikust plaanist.
Poleks uskunud, et meil nii kiiresti jõutakse kõige hullemani: kõigilt sündivatelt lastelt EMA ja ISA äraröövimiseni. Riiklikult. Väga osavalt on seda alustatud kõige madalamalt. Lapse sündimisest. Riik registreerib lapse vastuvaidlematult liberaalse diktatuuri sisse, röövib temalt ema ja isa, arvestamata tema vanemate ja vanavanemate maailmavaadet.
Uusliberaalid on kindlalt asunud inimeste sundusliku üheülbastamise teele. Ikka on nende teod otseses vastuolus nende sõnadega. Sõnades erinevus rikastab, tegudes peavad kõik ühtmoodi mõtlema ja kõik erinevused tuleb ära kaotada.
Igal lapsel on ema ja isa. Kaks naist või kaks meest ei saa omavahel lapsi.“