29.12.2015
FRANCE-PARIS-ATTACKS-EU
Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt on eestlaste rahulolu pärast 2011. aastat Euroopa Liitu (EL) kuulumise üle vähenenud.
Euroopa Liitu kuulumist toetab Eesti elanikest 78 protsent, möödunud aastal oli see näitaja 84 protsenti ehk läbi aastate mõõdetuist kõrgeim, teatas BNS-ile riigikantselei. Toetuse muutuse põhjuseks on uuringu läbiviijate hinnangul Euroopa muutuv olukord.
„Eelmise aasta toetuse tõusu taga näis olevat asjaolu, et osa inimestest tajusid Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat Ukraina kriisi kontekstis, kuid praeguseks on see teema rändekriisi taustal jäänud tahaplaanile,“ sõnas Faktum ja Ariko projektijuht Liina Märtin. „Kuid samas ei saa öelda, et rändekriis on tekitanud toetuse languse – pigem on toetus lihtsalt langenud sinna tavapärasele tasemele, kus ta oli enne 2014. aasta tõusu,“ lisas ta.
Euroopa Liitu kuulumist toetavad enam nooremad, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga ning eestlased. 65 protsenti mitte-eestlastest arvas, et kuulumine Euroopa Liitu on positiivne.
Toetus eurole on võrreldes eelmise aastaga püsinud samal tasemel ehk 78 protsenti.
Aasta-aastalt on suurem nende inimeste hulk, kes tunnevad ennast kursis olevat Eesti eesmärkide ja huvidega EL-s. Kui eelmisel aastal hindas ennast kursis olevaks 50 protsenti, siis tänavu juba 57 protsenti vastajatest. Eesti tegevust EL-is hindas edukaks 52 ja ebaedukaks 40 protsenti elanikest. Eesti tegevust hindavas edukaks 66 protsenti noortest vanuses 15-29 aastat. Mida positiivsemalt on inimene meelestatud Eesti kuulumisse Euroopa Liitu, seda positiivsemalt hindab ta ka Eesti tegutsemist.
Küsides vastajatelt hinnanguid Euroopa Liidu tegevussuundade olulisuse kohta, on rändekriisi algpõhjuste lahendamine vastajate jaoks kõige esmane prioriteet. Täpselt pooled vastajatest nimetasid seda ühena kahest kõige olulisemast tegevussuunast ja teisele kohale jäi Euroopaga ühendava infrastruktuuri arendamine. Neile järgnesid pankade järelevalve kindlustamine, euro stabiilsuse kindlustamine ning viisavabadus Venemaaga.
Uuring viidi läbi tänav novembris telefoniintervjuude meetodil. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti alalised elanikud vanuses 15 ja enam eluaastat. Uuringu läbiviijad küsitlesid 500 inimest.
BNS
Foto: Scanpix / AFP