22.04.2019
Poolharitlaste vihkaja ja islamiterroristide sõber Ahto Lobjakas saab eetris sapipritsmist jätkata.
EKRE Riigikogu saadik Urmas Reitelmann uuris ERR-ilt, miks saab saates “Olukorrast riigist” jätkuvalt sõna patoloogiline vihaõhutaja Ahto Lobjakas.
Pühapäevases Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“ iseloomustas saatejuht Ahto Lobjakas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ministrikandidaate väljendiga „Saast“. Asjaolust, et Lobjakas jätkas tööd Raadio2 eetris ka järgmisel päeval, järeldab Urmas Reitelmann oma kirjas ERR-ile, et ju siis oli kõik rahvusringhäälingu arvates korrektne, nimetet väljendi kasutamine vastas heale ajakirjandustavale, Ringhäälinguseadusele kui ka ERR-i eetilistele kriteeriumitele.
“Ma saan aru, et maailmaparanduslik palang „Mingit tsensuuri ei ole ega tule – unustage ära!“ on saanud Rahvusringhäälingu motoks ja uueks toimimispõhimõtteks. On selge, et ERR on ainult talle omastes ajakirjandusvabadustes omandanud lausa unikaalse dimensiooni ning on vääramatuks teetähiseks muutumas ka EBU mastaabis, Eestis aga kindlasti,” kirjutab Reitelmann. “Soovin oma erakonna volikogu liikmeile ja rahvuskonservatiivse maailmavaate toetajatele selgitada 14. aprillist kehtima hakanud uut reaalsust, kuid palun selleks Teie ja ERRi juhatuse abi mõnedele küsimustele vastust otsides.”
1. Rahvusringhääling toimib rangelt ringhäälinguseaduse piirides ja vaimus. Palun osundage, millistele ringhäälinguseaduse punktidele tuginedes kasutatakse nüüdseks ERRi eetris saatejuhtide maailmavaatele mittesobivate poliitikute iseloomustamisel sõna „SAAST“.
2. Tooge palun näiteid samasuguste väljendite kasutamisest teistes ERRi saadetes.
3. Kelle semiootilisele ekspertiisile tuginedes muutis ERR sõnakasutust? Saate ehk tuua olulisemaid seisukohti analüüsist?
4. Millistele ringhäälinguseaduse punktidele, ajakirjanduseetika väärtustele ja inimliku viisakuse normidele tuginedes, jätkab ERR lepingut A. Lobjakasega?
5. Milline on ERRi juhatuse liikmete reaktsioon, kui avalikus ruumis iseloomustataks Teid samasuguste nimetustega?
1. Eeldan, et olete erinevalt enamikest tavakodanikest Rahvusringhäälingu seadust lugenud, seega teate ilmselt isegi, et nimetatud seadus teie konkreetsele küsimusele vastust ei anna. Seega mistahes minupoolne laiendus sel teemal võik kvalifitseeruda õiguslikuks aktivismiks, mida osa poliitikuid on teatavasti tauninud…
Jättes kõrvale küsimuses peegelduva teatava iroonia, siis pean sellist sõnakasutust, millele viitate, meie raadioeetris täiesti ebasobivaks, isegi juhul, kui mõni teine raadiojaam on oma eetris tipp-poliitikute poolt täpselt samu sõnu eelnevalt kasutada lubanud. Teen siit siis vastujärelduse, et vastav kommertsraadiojaam ise peab kas a) sama retoorikat korrektseks või b) ei ole ühinenud ajakirjanduse hea tavaga ja meie meediamaastiku senise praktika kohaselt ei kvalifitseeru ajakirjandusena.
2-3. See küsimus kuulub sellise intervjueerimistehnika alla, mida on mõnedki teie kolleegid tauninud, seega saate isegi aru, et see ei eelda ju tegelikult vastust…
4. Konkreetsete isikute töö- või autorilepingud ja nende tingimused (maht, kestus, lõpetamise alused) on ettevõttesisesed ja nende detailid pole vastavalt Eestis kehtivatele seadustele avaliku diskussiooni objektiks. Nagu igas raadiojaamas vahetuvad nii eetrihääled kui saateformaadid ka ERR-i jaamades. On seda tehtud nii enne kui tehakse edaspidi. Siiski võiks markeerida, et väline surve ERR-i personalipoliitikale mitte ei kergenda juhatuse ja toimetuse juhtide tööd, vaid pigem vastupidi – teeb seda keerukamaks. Aga – loomulikult on meil vaba maa ja sõnavabadus, seega mistahes küsimused on lubatud.
5. Pean kahetsusega märkima, et sarnase leksikaga on juhatuse liikmeid ja teisi meie töötajaid kahjuks päris palju nii sotsiaalmeedias kui avalikus kirjavahetuses nimetatud. Ilmselt on iga inimese stressitaluvus erinev, aga mina loen selle oma palga sisse kuuluvaks, isegi kui see pole tööseaduse järgi iseseisev alus palgatõusu küsimiseks…
Kokkuvõtteks – Teie kirja algimpulsiks olnud sõnakasutus on minu jaoks sobimatu, sõltumata sellest, kui mõni poliitik kasutab avalikult sama sõnavara konkreetsete ajakirjanike kohta ja ma eeldan, et nii, nagu ERR-i ajakirjanduse eetikanõunik juba ka vastas, ootame selle kasutamise eest vabandamist ajakirjanduse hea tava parameetrite alusel.”
Toimetuselt: nagu lugeda saab, ei võeta Lobjaka suhtes midagi ette, sest meil olevat vaba maa ja sõnavabadus. ERR ei soovi endiselt oma töötajaid korrale kutsuda, võttes seda “survena personalipoliitikale”. Sõnakasutuse osas märgib Roose kokkuvõttes, et sõnakasutus polevat küll õige, aga kuna ka ajakirjanikke sõimatakse, on neil justkui moraalne õigus samaga vastata. Ehk siis tõmbab Roose paralleele saate “Räägime asjast” ja Lobjakase vahel ning lubab viimasele ka edaspidi sõimuks vaba eetrit.
Igal juhul ei pea ERR vajalikuks ise omalt poolt veidigi viisakam olla, vaid peab õigeks sama mõõduga vastamist. Kuigi EKRE mõnitamine sai ikkagi alguse just peavoolumeediast ja rahvuskonservatiivide vastumeel ajakirjanduse suhtes on pärit just aegadest, mil ERR siltide kleepimist alustas.