24.04.2019
EKRE valimisnänn
ERR vahendas Helelyn Tammsaare, Katre Koppeli ja Jaanika Jaanitsa tehtud uuringut rahvuskonservatiivselt meelestatud inimestega.
Rakendusliku Antropoloogia Keskus tegi jaanuaris 40 süvaintervjuud erinevas vanuses, erineva haridus- ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimesega üle Eesti. Uuringu eesmärk oli saada sügavam ja mitmekülgsem vaade rahvuskonservatiivsetest hoiakutest.
Intervjueeritute hulgas oli hulk inimesi, kes plaanisid valimistel anda oma hääle EKRE-le – on märkimisväärne, et nende taustad, elustandardid ja valiku langetamise põhjused olid väga erinevad.
Räägiti väikeettevõtjatega, kes näevad endal olulist rolli tööandja ja riigi elu edendajana, ent tunnevad, et ettevõtjat koheldakse Eestis kui riigivaenlast: “Maksad töötajatele ja maksad riigile, ise jääd tühjade kätega ning oled ikka kapitalistist vereimeja.”
Heal elujärjel ettevõtja, kes võib lubada endale osa aastast soojas kliimas elamist, on kategooriliselt immigratsiooni vastu. Sellepärast ta ka EKRE-t toetab.
Üliõpilane, kes on uhke Eesti ajaloo ja kultuuri üle, valis EKRE-t, sest identifitseerib end rahvuskonservatiivina. Samal ajal tunneb ta vahel oma vaadete pärast sildistamist ja alavääristamist.
Lõuna-Eestis elav pensionär näeb lähedalt maaelu hääbumist – tööpuudust, koolimajade ja postkontorite sulgemist, noorte lahkumist. Tema meelest on EKRE valimisprogrammis täpselt “üles loetud, mida tuleks teha, et elu maapiirkondades arendada.”
Intervjueeriti ka parema palga nimel välismaal töötavaid või töötanud eestlasi, kelle meelest on Eesti ja Euroopa heaolu ohus praeguste rändetrendide ning Euroopa rändepoliitika tõttu: “Ma just nimelt suhtlen lihtsate Rootsi, Norra ja Inglise inimestega. Praktiliselt peaaegu kõik näevad, et see ei ole jätkusuutlik. Midagi peab muutuma.”
Immigratsiooniteema tõttu olid mitu rahvusvahelise kogemusega eestlast EKRE valijad, just selleks, et tekiks tugev opositsioon: “Et ülemisel otsal oleks ikkagi pind tagumikus” ja et “olulised teemad hoitaks laual”.
Looduse pärast muret tundva mehe skepsis laiema meedia ja poliitikute hämamise vastu on aina kasvanud. Põhjavesi on reostatud, metsad kaovad: “Ma olen konservatiiv, põlisrahvas ei saa midagi muud olla!” Usalduskriis, mis on tekkinud kõikide riiklike institutsioonide vastu, väljendub ainuvõimalikus alternatiivis – EKRE-s.
Välitöödel suheldi ka inimestega, kes ei olnud poolteist kuud enne valimisi oma valikut veel langetanud. Näiteks väikelinnas elav õpetaja, kes tunneb suurt muret eesti keele ja kultuuri hääbumise pärast. Koolis näeb ta, kuidas noorte keelekasutus käib alla, sõnavara väheneb ning kasutatakse palju ingliskeelseid sõnu ja väljendeid: “Vaimsus, kultuursus ja intelligentsus on kõik ära vajunud tagaplaanile. Ainult edukultus ja kohustuslik naeratus, lõbus ja rikas olemine on esiplaanil.”
Rahva ja keele püsimajäämise vaatenurgast tõstatab EKRE ainsana olulisi teemasid.
Kokkuvõttes nentisid uuringu teostajad, et hoides silme ees neid inimesi, kellega vesteldi, on ilmne, et nii meedia vahendusel luuakse meile EKRE valijatest teatav kuvand – vihane, mässav, tagurlik. „Selline kuvand teeb liiga EKRE valijatele,“ sedastasid nad.
ERR vahendas, et EKRE valijaid puudutavad murekohad on üldinimlikud ning valdav osa meist tegeleb igapäevaselt samade küsimustega. Ometi ei peaks arvama, et kõik taandub majanduslikule toimetulekule. Inimeste intervjuudest kajavad läbi suur vajadus kuuluda kogukonda, kõrvuti hirmuga jääda abituks ja üksi. Pidev vajadus kohaneda muutuva maailmaga, mure jääda kõrvale, jääda maha, jääda vähemusse. Soov saada tunnustust oma panuse eest ja austust elukogemuse vastu. Esiplaanil on aga tahe näha eesti keelt ja kultuuri elujõulisena ning riiki tugevana, tunda uhkust Eesti edulugude üle.
Eesti ühiskond on habras, sest liiga suurel hulgal elanikkonnast puudub kindlus tuleviku osas. Inimeste hinnangud poliitilisele olukorrale on sõltumata erakondlikust sümpaatiast kriitilised: poliitikute ja erinevate seisukohtade vahel tajutakse konflikte, vastandumist, diskussiooni puudumist. Tüli meedias ja tülid poliitikute vahel kanduvad üle tülideks inimeste vahel.