Sotside erakonna uus liider tähendab neile kas lõplikku hukku või väikest tõusu

Juunis toimub SDE uue esimehe valimine ja sellest, kes valitakse erakonna etteotsa, sõltub ka nende populaarsuse tõus või langus, kuid ei maksa unustada, et sotsiaaldemokraatia on languses kogu Euroopas.

SDE on hetkel Eesti poliitilisel maastikul kõige vasakäärmuslikum ja koos poliitprojektiga Eesti 200 ka kõige rahvusriigi- ja eestlusevastasem erakond – mõlemad hoiduvad isegi oma programmdokumentides rahvusriiki mainimast.

Üks kandidaatidest, Lauri Läänemets, on öelnud, et ta kavatseb EKRE-ga vastandumise lõpetada. See on iseenesest õige algatus, kuid esimehekandidaat näeb asju valest nurgast. Nimelt ütleb ta: “EKRE toetus kaob siis, kui meie, sotsid, lahendame nende valijate mured.”

Esiteks – sotsid on viimastel aastatel olnud pidevalt valitsuses – miks te siis ei Reformi- ega Keskerakonna, ei parem- ega vasakliberaalidega koos olles neid muresid ei lahendanud? EKRE valija mure on ka eestluse, eesti keele ja kultuuri ning suveräänsuse hääbumine – selles küll sotsid aidata ei saa.

Sotside endi mured on hoopiski mujal. Esiteks on neist saanud härrassotside partei. Nad kiitlevad sellega, kui palju on erakonnas kõrgharituid ja naisi – häda ongi selles, et haritlased peavad rahvast juba ammu proletariaadiks, keda nad peavad juhtima, ja sotsitaridel ehk erakonna naispoliitikutel läheb rohkem aega ja energiat soolise võrdsuse kehtestamisele kui näiteks maainimese muredesse süvenemisele.

Järgmine sotside suur probleem peitub selles, et nad on ülearu keskendunud neomarksistlikule ideoloogiale – SDE juhtkond on kogu rahva murede asemel tõstnud fookusesse vähemuste (LGBT, migrandid, sooline võrdõiguslus) mured. Nad käivad naiste marssidel ja geiparaadidel, suruvad läbi rändepakti ja kutsuvad sisse migrante – see pole see, mida rahvas soovib. Mõistagi lisandub sellele teravalt ideoloogiline neomarksistlik vastandumine rahvuskonservatiividele.

Sotsid on tegelikult maapiirkondades üsna populaarsed, sest erinevalt Tallinna tippjuhtkonnast tegelevad kohalikud sotsid, keda inimesed hästi tunnevad, seal tõesti inimeste muredega. SDE toetus tulebki kahest kohast – tugevama jõuna lihtinimeste seast, kellele meeldivad nende sotsiaalsed lubadused, ja Tallinna-Tartu multikultuursust ülistavatelt nooremapoolsetelt valijatelt. Sotsid taastuvad pisut, kui nad taanduvad neomarksistlikust ideoloogiast ja lähenevad taas sotsiaaldemokraatlikule sotsiaalpoliitikale

Kui SDE juhiks valitakse Sven Mikser, Riina Sikkut või Indrek Saar, siis see ideoloogiline sõjakäik jätkub ja sotse võib maapiirkondade asemel jällegi pigem homoparaadidel või feministide üritustel näha. Siis lõpetavad nad veelgi sügavamal rentslis. Lauri Läänemets võib midagi muuta, kuid valijate muresid ta ei lahenda, kui erakond jätkab senist poliitilist ja ideoloogilist üldkurssi.

Ülimalt võimalik on see, et sotside liidriks saab Riina Sikkut – esiteks on ta suhteliselt uus nägu, kes pole veel ennast kompromiteerinud, ja teiseks – loeb tema sugu. Praegu on Eestis loodud kuvand, kus naispoliitiku ründamist peetakse halvaks tooniks, naistevastaseks vihaks ja põlguseks, ja seda isegi konstruktiivse kriitika korral, kus sool pole mingit tähtsust ja vale otsus on sündinud ebakompetentsusest.

Nii näiteks läks sotside siseminister Katri Raik juba teisel tööpäeval kõrge riigiametnikuna kaasa ühe poliitilise jõu vastu suunatud provokatsiooniga, kuid kriitikat sellise tegevuse vastu saab summutada vasturünnakuga – meesšovinistid ründavad naist. Ilmselt saabki trendiks naiste valimine erakondade etteotsa, et vähendada kriitikat, mida saab seostada soolise võrdõigusluse teemaga.

Sotside esimehekandidaatide nimekiri pole veel täielikult suletud ja Uute Uudiste andmetel võib lisanduda veel Silver Meikar, kes muudaks erakonna ilmselt ehtsaks neomarksistlikuks vähemusõiguslaste ussipesaks.

Sotse pole mõtet kuhugi valida – Riigikogus keskenduvad ka kõige rahvalikumad neist ju “euroopalike väärtuste” elluviimisele, nagu oli see just sotside poolt poolt läbisurutud rändepaktiga, ja lisaks üritavad nad vihakõneseadust ja kooseluseadust maksma panna. Samamoodi pole sotse mõtet Euroopa Parlamenti valida, sest ka seal saavad nad kuuluma sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, kust tulevad kõige jõledamad rahvusriike lammutavad algatused.