Nüüd, kus minister Marti Kuusik on hävitatud ja uut ministrikandidaati pole veel näha, siis on vabal ajakirjandusel ilmselgelt igav, ja seetõttu pakume neile vahelduseks teisi teemasid.
Nende teemade puhul on hea, et tegu on avaliku elu tegelaste ja võimupoliitikutega (sealhulgas Riigikogu seadusandjad), seega saab vaadata ka sügavale nende minevikku, sest ühiskondlik huvi on olemas, ja kui ei olegi, siis küll pikantsed asjaolud selle ka tekitavad. Selleks tuleb aga üles otsida nende endised ja praegused sõbrad ja tuttavad, töö- ja koolikaaslased, päris kohe kõik, keda saab, tulgu selleks kasvõi dessant teha. Aga teemade juurde.
Kersti Talviku purjuspäi vahelejäämine 1995. aastal – laupäeval, 1. aprillil 1995 jäi GAZ 24-10 ehk Volga roolis politseile vahele keegi Kersti Talvik. Politsei vormistas kaks rikkumist: juhiloata sõit ja jääknähud.
Ehk leiab midagi ka teisest faktist: Kersti Kaljulaidi esimene abikaasa oli Taavi Talvik. Aastal 2002 rääkis Kaljulaid Postimehele, et ta kasvas tollest abielust välja. Ehk õnnestub leida midagi, miks abielu ebaõnnestus: ega ometi…
Kuna praegu on naiste kaitsmine päevakorral, siis võiks uuesti üle vaadata, kui kaugele ajas oma käe Taavi Rõivas 2015. aastal Malaisias. Delfi kirjutas tollal: “Esmalt tantsis Rõivas ühe hiljuti Malaisiasse kolinud eestlannaga, siis lükkas ta tantsupõranda ja baari nurga taha kahe külmkapi vahele. Kui kaasaminek oli naise jaoks vabatahtlik, siis edasine enam mitte. Naise kirjelduste järgi järgnes jõuline suudlus, kleidi üles kiskumine, käperdamine. Rõivas ise end süüdi ei tunnista. Taavi Rõivase sattumine ahistamisskandaali keskmesse pälvis ka välismeedia tähelepanu.”
Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus sattus üsna suurde jamasse ja oleks väga huvitav teada, kui palju aitasid tütar ja väimees Autorollot vaiba alla pühkida – vaevalt et nad lihtsalt pealt vaatasid.
Jürgen Ligi on tuntud mõnitavate ütluste poolest naiste kohta. Ehk uuriksid ajakirjanikud, kuidas temal üldse naistega on läinud – selline käitumine võõraste naistega eeldab, et ta on samasugune ka kodus. Ehk läks asi mõnikord ka kodus vaimse ja miks mitte ka… vägivallani. Hea teema oleks ka rahandusminister Ligi osalemine kõigil temale allunud rahapesu ennetavate institutsioonide töös – või sealt kõrvale jäämine.
Jevgeni Ossinovski puhul oleks huvitav teada, kui palju on poeg ikkagi mahhinaatorist isa impeeriumi ja selle varjukülgedega seotud.
Valdo Randpere puhul oleks ülipõnev teada, kuidas sattus üks mees nii hullul ajal Rootsi, kui sinna satuti ainult partei kõrgel heakskiidul, ja kuidas teatud organid seda “ärahüppamist” toetasid. Samamoodi võiks Eerik Niiles Kross selgitada, miks venelased teda tahavad ja ameeriklased ei taha.
Indrek Tarandi võiks anda kellegi kollasema ajakirjaniku hooleks – komandeering Brüsselisse ja ülevaade kõigist baaridest, kus tema sinised eurokannikad on maha toetunud. Kaja Kallase raamatu kohaselt on Tarand europealinna joomakohtades oma jope.
Siim Kallase kallale saab lasta ainult püstolreporteri – kahju, et Ahto Lobjakas ja Vilja Kiisler tema suguharus on. Nemad lammutaksid VEB Fondi maani maha ja otsiksid Šveitsist ka kümme miljonit üles. Aga Vakra näol ju murdis peavoolumeedia “oma” maha – seega võts!
Raimond Kaljulaidi käest küsiks lihtsalt Vikipeedia lause tähendust “2016. aasta septembris esitati Kaljulaidile kahtlustus omastamisele kaasaaitamises reklaamiteenuse osutamise puhul, menetlus lõpetati oktoobri alguses oportuniteedi alusel” ning kuidas see on seotud lausega (taas Vikipeediast): “Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi viies ja praegune president.”
Ja ärge unustage kiigata, kas töötu Tiit Ojasoo mitte ennast jälle talle omasel viisil tühjaks ela!
Nii et tööd jagub ja sõltumatu ajakirjandus ei pea igavusest pea longu laskma. Tööle, poisid-tüdrukud, sorri, sooneutraalsed leheneegrid, vabandust meedia-aafriklased!