14.05.2019
Marine Le Pen 14. mail 2019 Tallinnas Mustpeade majas toimunud pressikonverentsil
Prantsusmaa Rahvusliidu juht Marine Le Pen kinnitas teisipäeval Tallinnas Mustpeade Majas pressikonverentsil, et on vastu nii Prantsusmaa kui Euroopa sattumisele Venemaa presidendi Vladimir Putini mõju alla.
Kremli-sõbralikkuses süüdistatud Prantsuse poliitik nimetas sarnaseid vihjeid solvavaks.
“Ma kaitsen enda riigi huve ja järgmisena seisan Euroopa huvide eest. Ma ei luba seda, et oleksime Putini käpa all,” rääkis Le Pen.
Tema seisukoht Krimmi annekteerimise osas on, et sellel oli õigus enda kuuluvuse osas ise otsustada.
“Mis puudutab Krimmi, siis igal riigil peab olema võimalus määratleda vabalt oma diplomaatia,” märkis Le Pen.
Ta lubas samas, et “kui üks Euroopa riik ja tema suveräänsus satub ohtu, siis oleme selle riigi kõrval, et teda kaitsta”.
Küsimusele, kas vastab tõele, et Le Peni juhitud Rahvusliitu rahastatakse Kremli rahadest vastas ta, et Venemaa neid ei rahasta.
“See kõik on vale. Mitte ükski Euroopa pank polnud nõus laenu andma. Seega olime sunnitud laenu taotlema üle maailma,” ütles Le Pen.
Tema sõnul juhtus lihtsalt nii, et Tšehhis asuv Vene pank nõustus Rahvusliidule laenama raha.
“Kusjuures väga halva intressiga. Saime laenu, aga maksame selle tagasi,” märkis Le Pen.
Prantsuse poliitik avaldas imestust, et nii suur osa ajakirjanike küsimusi puudutab Venemaad. Ta lisas Venemaa teemat kommenteerides, et kasvas üles külma sõja päevil ning tema erakond Rahvusliit (varem Rahvusrinne) sai alguse kommunismivastasest võitlusest.
Muu hulgas märkis ta, et asetab Tallinnas sel puhul lilli ka kommunismiohvrite mälestusmärgile.
Rahvusliidu juhi hinnangul peaks NATO suunama enam tähelepanu terrorivastasele võitlusele ja tema väitel jagab seda seisukohta ka USA president Donald Trump. Le Pen rääkis seejuures, kuidas Prantsusmaa viib Aafrikas nn Saheli piirkonnas läbi terrorismivastast operatsiooni ja kaitseb seeläbi ka ülejäänud Euroopat.
Tallinnas toimunud pressikonverentsi eesmärk oli tutvustada Euroopa riikide rahvuslaste erakondade koostööprogrammi.
8. aprillil Milanos kutsusid Itaalia Liiga, Soome Põlissoomlaste, Taani Rahvapartei ja Alternatiiv Saksamaale (AfD) esindajad üles looma Euroopa Parlamendis ühtset fraktsiooni. Praeguseks on üleskutsega liitunud veel mitme Euroopa riigi erakonnad, kaasa arvatud EKRE.
Le Pen sõnas, et Euroopa Parlamendis rahvuskonservatiivide fraktsiooni luues ei otsita üksteise kloone, kel pole ühtegi eriarvamust, vaid eelkõige liitlasi. Ta tõi näiteks ka selle, et hetkel kuuluvad ühte, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Ungari peaminister Viktor Orban, kes on väga paljudes küsimustes erineval seisukohal.
“Ma ei taha, et Eestist saaks Prantsusmaa või Saksamaast saaks Eesti. Austagem seda, kes me oleme. Macron kutsub ühte pealinna haiguseks ja nimetas Orbánit hulluks. Me ei taha solvamist, vaid üksmeelt. Ühtegi riiki ei saa sundida midagi tegema,” rääkis Prantsusmaa poliitik.
Liikumise “Euroopa Rahvaste ja Vabaduste Eest” alla koondunud parteide valimisüritus jõudis Eestisse üle-euroopalise kampaania raames.
Esmalt toimus Tallinnas Mustpeade majas kõnekoosolek, millest võtsid osa Olli Kotro (Põlissoomlased), Anders Vistisen (Taani Rahvapartei), Jaak Madison (EKRE), Manuel Vescovi (Itaalia Liiga) ja Marine Le Pen (Rahvuslik Liit).
Pressikonverentsil osalesid lisaks Marine Le Penile EKRE aseesimees Jaak Madison, Itaalia Liiga esindaja Manuel Vescovi ja Põlissoomlaste esindaja Olli Kotro.
Vaata pressikonverentsi täismahus SIIT!
BNS