Meediakommentaar: Vilja Kiisler süüdistab EKRE-t nüüd juba ühiskonna maharahustamises. Mis temaga juhtus?

Vihaajakirjanik Vilja Kiisler kirjutas oma Postimehe luigelauluks pika üllitise ajakirjandusvabaduse teemadel ehk sellest, kuidas Postimehes asjad halvasti on. Lugu ilmus muidugi konkureerivas väljaandes nimega Õhtuleht, kus nii Delfis kui Äripäevas tööl olnud žurnalist ilsmelt järgmisena maandub.

See on juba teine pikem käsitlus Õhtulehes viimase paari nädala jooksul Postimehe siseasjade kohta, mis ilmestab reljeefselt ajakirjandusturul toimuvat: vähemalt üks kahest suurest konkureerivast meediamajast on unustanud senikehtinud kirjutamata reeglid, kus hinnati eeskätt ametivendlust ja peeti tähtsaks ajakirjanduse eesmärki laiemalt. Nüüd tulistab Ekspress Meedia Eesti Meedia pihta avalikult.

Muidugi on selle paanika põhjustanud lugejate vähenemine ja tellijate kadumine, mis ajakirjandusväljaannete võidujooksus tõe jalge alla tallamise ja enda ideoloogia pealesurumise valguses ka täiesti loogiline on.

Üks märgilisemaid teateid sellest vallast tuli eile, mil Eesti Päevaleht teatas, et laupäeviti enam leht ei ilmu ning nädalalõpu lisa hakatakse levitama reedeti. Seda esialgu suvel, aga arvatakse, et nii jääbki ning koos sellega ripub õhus võimalus, et laupäevane lehekojukanne kaob üldse ajalukku. Seda on juba ammu ette kardetud, sest Eesti Post kruvib laupäevase tööpäeva eest kõvasti hinda üles.

Mis konkreetsesse Vilja Kiisleri loosse puutub, siis sealt on väga kummaline lugeda, et ta omistab EKRE-le muuhulgas ühiskonda rahustava rolli. Seni on olnud tema (ja mitte ainult tema) sõnum otse vastupidine – et EKRE lõhestavat ühiskonda. Võta nüüd siis kinni!

Ta kirjutab: “Postimehes toimub väiksemas mastaabis see, mis on teoksil kogu ühiskonnas EKRE juhatusel – vaigistamine, maharahustamine…”

Näiteks toob Kiisler välja, et ajakirjaniku vastutustunde ümberdefineerimine ühiskonna maharahustamise funktsiooniks tähendab ajakirjandusvabaduse lõpu algust. Huvitav, seni on ikka räägitud, presidendiga eesotsas, et ühiskond on üle keenud ja seda tuleks rahustada.

Aga ei, milleks? Vilja Kiisler tahab verd!

Ka ei meeldinud talle, et ERR-i juhatuse esimees andis intervjuu Objektiivile ajal, mil oli teistele peameediakanalitele kättesaamatu.

Keda siin süüdistada? Ikka iseennast. Legendaarse ajakirjandusõppejõu Juhan Peegli ümmarguse sünniaastapäeva puhul võiks mõned ajakirjanikud tõsiselt peeglisse vaadata. Aga mitte eneseimetlemiseks.