Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kadri Vilba: sallivuslastest lapsetapjad, kõik, mida te teistele teete, jõuab kord ringiga teieni tagasi! 

-
19.05.2019
Kadri Vilba on EKRE poliitik, kes võitleb sündimata laste ellujäämise eest.
© UU

Reformierakond, sotsid ja peavoolumeedia on laskunud Eesti riigi ja selle poliitikute otsese laimamiseni – prantslastele on ette söödetud ühe naispoliitiku tundmatuseni moonutatud sõnad.

Õhtuleht väidab, nagu oleks Prantsuse telesaade korjanud üles EKRE poliitiku Kadri Vilba jutuajamise äärmusvasakpoolse ajakirjaniku Vilja Kiisleriga ja noppinud sealt lõigu Hitleri kohta. Kadri Vilba ise ütleb, et see on poliitoravate poolt teadlikult välismaale levitatud, vale tõlke ja talle vägivaldselt suhu pandud sõnadega.

“Ma ei öelnud kordagi, et ajalugu peaks mitteklassikaliselt tõlgendama, mulle on järjekordselt sõnu suhu pandud. Vastupidi – ütlesin korduvalt, et Hitler on väga palju halba teinud – huvitav, miks seda ei mainita?” küsib Kadri Vilba.

Kolumnist Veiko Vihuri kirjutab juhtumi kohta: “Prantsuse telesaate Quotidien Twitteri-postituses teatakse: “See partei [EKRE] on eriti tuntud Natsi-Saksamaa sümpaatia poolest”. Neile on ette söödetud EKRE liikme Kadri Vilba mullune kommentaar Postimehe stuudios Hitleri tee-ehituse kohta. Seda võiks nimetada valeuudiseks tõejärgses maailmas, kuid eesti keeles on sel konkreetne nimetus: poliitiline laim.

Kui täiesti tavaliste, normaalsete vaadetega inimene ei pea Hitleri tee-ehitust absoluutseks kurjuseks, tehakse sellest järeldus, et 1) ta on Hitleri austaja ja 2) kogu tema partei on “eriti tuntud Natsi-Saksamaa sümpaatia poolest”. (Vastupidised faktid ei sega.) Vahest vabandab prantslasi pisut, et nad ei tunne Eesti konteksti? No ei. Möödunud aasta oktoobris Vilja Kiislerile antud intervjuus öeldud lause on täiesti selgelt siitpoolt ette söödetud kindla sihiga levitada laimu.”

Sellega seoses pöördub Kadri Vilba väärinfo levitajate poole:

“Liberaalid ja sallijad, ma saan aru, et teil paljudel on Hitleri fetiš, teda on hea hukka mõista, sest ta on ammu kaotanud, süüdlaseks kuulutatud ja surnud. Nii mõnus ja lihtne on kodus diivanil lesides olla Hitleri kuritegude vastu. Jah, ta tegi palju halbu asju, nagu olen korduvalt öelnud. Igasugune inimese tapmine on halb ja jälestusväärne tegu, olgu see siis Hitleri, Stalini, Pol Poti, Kim Chŏng-uni, Kopli Vasja või kelle iganes teise kurjategija poolt sooritatud.

Ehk oleks aeg näidata nii sõnades kui tegudes, et te päriselt hoolite inimeludest, mitte ei maiguta moekalt suud juba ammu hukka mõistetud ajalooliste isikute kohalt. Näiteks just praegu, täpselt nüüd, kui te seda teksti loete, tapab mõni moslem mõnda kristlast. Normaalne? Minu meelest mitte. Aga ma ei ole kuulnud, et keegi teist kunagi oleks selle kohta midagi taunivat öelnud.

Kristlased on maailma kõige tagakiusatum usk, mille järgijaid on kõige rohkem tapetud, see pole isegi tähelepanu väärt, rääkimata hukkamõistust? Selle asemel ootate te oma võltssallivuses neid samu kristlaste tapjaid “sõjapõgenikena” enda õuele. Haledalt rumal ja silmakirjalik.

Või genotsiid, mida igapäevaselt meie oma lääneriikides läbi viiakse, milles paljud teist ka ise osalised on olnud. Kõige ohtlikumaks paigaks inimesele on saanud emaüsa. Kui ta sealt elusana välja tuleb, siis on juba suhteliselt ebatõenäoline surma saada. Aga see on normaalne ja “naiste õigus”, eks ole? Lapsel pole teie arvates mingit õigust elule, teda võib tappa ja kui keegi arvab, et nii pole ilus, siis teie, kes te Hitleri tapalaagrid hukka mõistate, olete kui hagijad hambad irevil ja nõuate laste tapmise lõpetamise poolt kostjate lintšimist. Silmakirjalik ja kahepalgeline, kas pole?

Mina arvan ka, et Hitleri laagrid oli kuritegu (nagu ka Stalini omad), aga erinevalt teist leian ma, et sündimata lapsi ei tohi ka tappa. Kes meist hoolib rohkem inimestest päriselt, mina või teie?

Edu teile mulle sõnade suhu panemisel ja kurjategijaks tembeldamisel, kõik, mis teistele teete, tuleb ringiga teile endile tagasi. Ja väga valusalt. Minu südametunnistus on puhas.”

Et mõni “ajakirjanik” jälle Kadri Vilba sõnu väänama ei hakkaks, lisab ta artikli ajalehest Guardian.