23.05.2019
Kenno Põltsam
21. mail ilmus Tartu Postimehe arvamusrubriigis Kenno Põltsami teemakäsitlus seadusliku seksuaalsuhte vanusepiiri tõstmise üle, pealkirjaga „Ekrelase kiri: seks olgu alla 18-aastastele keelatud“, mis aga on meelevaldne tõlgendus.
Artiklit on sotsiaalmeedias jagatud üle 700 korra ning seekord on see ka üleval Tartu Postimehe Facebooki lehel, ning seetõttu pöördub Kenno Põltsam selgitusega lugejate poole.
“Ma pean tunnen vajadust ära märkida üks oluline aspekt. Nagu näha, pole minu poolses tekstis kirjas, et seks tuleb alla 18-aastastele keelata ning ei pealkirjastanud ma ka sedasi oma arvamuslugu kahel korral parandades; peatoimetaja palus mul lugu kohendada.
Jah, ma olen jõudnud arvamusele et alaealised ei peaks tegelema seksuaaleluga, s.h sean kahtluse alla seksuaalkasvatuse koolides, ent ma ei poolda seda, et seks tuleb alaealistele ära keelata, nagu antud kliki pealkiri ütleb, viidates justkui sellele, et loo omanik on rahvuskonservatiiv, kes harrastab diktaatorlike võtteid.
Isegi kui ma loo autorina avaldan arvamust et seksuaalsuhte lubatav vanusepiir tuleb tõsta 18. eluaastani – „Arvan, et seaduslik seksuaalsuhte vanusepiir tuleks viia kooskõlla loomuseadusega“, nagu on minu poolses tekstis – siis tulnuks ka Tartu Postimehe poolt vastav pealkiri panna. Isegi panna pealkirja algusesse „ekrelase kiri“ on minu meelest üleliigne ja võib-olla ka meelega kõmu tekitamiseks nõnda seatud, viide erakonna liikmelisusele on juba minu kui autori nime all, seda ka toimetuse suunitlusel.
Minu arvates ei peaks arvamuslugude puhul, mis kõnelevad väärtusküsimustest, olema viidet autori erakonna kohta, sest see küll suurendab kõmu, aga kitsendab inimeste ringi, kes arvamusega muidu nõustuksid. Muidugi ei arva ma, et erakonna liige peaks olema lõhestunud isik, kes siin ühte ja seal teist – erakonna liige peab olema ükskeelne ja oma vaadete eest seisev, nii et ka vastane ära võluda. Ja kui metafooriliseks minna, siis nagu mõõk, mis näitab suunda ja vajadusel lõikab, kuid mis sepp see mõõga peale suurelt kirjutab „made in Estonia“?
Ma ei arva nüüd, et Tartu Postimehest peaksid rahvuskonservatiivid eemale hoidma, kui aus olla, siis on see Postimehe haru mu arvates kõige mõistlikum, ja pea iga kord annab peatoimetaja ka tagasisidet arvamusloo kohta. Kas ma oleksin ära hoidnud klikipealkirja Tartu Postimehe poolt? – Jah, kui peatoimetaja palus mul lugu lihvida, siis tulnuks mul endal olla selgeltnägija, ja toonitada tagasi saadetud kirjas et ma ei arva, et seks tuleks keelata alla 18-aastastele.
Eelnevalt, 2017. aasta kevadel avaldasin mitmes väljaandes samal teemal arvamust, pealkirjastatult, et seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb tõsta taas 16. eluaastale. Tollal tundsin vajadust sel teemal sõna võtta, sest leidsin, et hetke olukord karistusseadustikus (ja praegu), on liberaalne ja tekitab küsimusi, miks antud vanusepiir 2001. aastal koos Karistusseadustikuga kehtima pandi (jõustus 1.09.2002).
EKRE esitas 2017. aasta lõpul riigikogule seaduseelnõu, mille otstarve oli karmistada karistusi alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest ja tõsta seksuaalelu legaalse ea alampiir praeguselt 14. eluaastalt 16. aastale vanema kui 21-aastase partneri puhul. Tuletagem meelde, et tollal laskis riigikohus eelnõu põhja, tungides seadusandja töömaile.
Nüüd olen ma jõudnud arvamusele, et seadusliku seksuaalsuhte kõige õigem vanusepiir on 18-eluaastat. Kindlasti ei arva ma et Eesti peaks olema riik, kus käib pealekaebamine, et mis pubekas kellega vabatahtlikult seksuaalvahekorras oli, ja mis karistuse me talle määrame.
Sealhulgas koormaks üleliigne riigi poolne sekkumine riiki ennast; rahvuskonservatiivid on eelkõige maailma tunnetavad inimesed, mitte fanaatikud, kes kontraproduktiivselt joru ajavad. Ma arvan, et eelkõige on selline range vanusepiir perverssete inimeste vastutusele võtmiseks, ja et anda alaealistele signaal, et nad on veel lapsed, s.h nõuab säärane ühiskondlik pöördumine produktiivset misjonitööd.
Kas te olete näinud viimastel aastatel „valitsusväliseid“ organisatsioone, kes teevad kampaaniat elupooldavatele ja konservatiivsetele väärtustele? Küll aga tehakse kampaaniaid „Kumm on seks“ ja vaat et juba lastele õpikuid, kus homoagenda end esindab. Selle asemel, et seks tuleks alla 18-aastastele keelata, nagu Tartu Postimehe klikipealkirjas seisis, arvan ma, et valitsus võiks anda omapoolse panuse ka konservatiivsete kampaaniate rahastamiseks. Ja see oleks hea algus.”