29.05.2019
Raul Rebasele hakkas lõpuks koitma tõehetk.
Väidetav meediaekspert Raul Rebane on taas Eesti Ekspressis suure valedekera kokku põiminud.
Rebane räägib väärtuskonfliktist, kuid näeb seda vaid suhtlemisstiilis, mida EKRE olevat justkui käima lükanud. Tema öeldud mõte “Nii ebaeetilist teksti ei ole varem tarvitatud, diskussiooni intellektuaalne tase on erakordselt madal, uskumused domineerivad teadmiste üle” sobib paraku täpselt tema enda kohta.
Täiesti tuima näoga näitab ta enda taset, võttes EKRE mustamiseks appi täiesti kõrvalise teema, Lapiku Maa teooria. “Võimatu on näiteks kokku leppida inimestega, kes usuvad, et maa on lapik. Novembris toimus Denveris nende suur konverents ja selgus, et neid, kes lamemaad usuvad, on väga palju. Teised – ka mina – on näinud pilte kosmosest ja me usume, et need ei ole võltsitud,” kirjutab Rebane.
Tegemist on väga alatu võttega, kus ühe erakonna tegemised seostatakse absurdiga (selle algatas Kross) – täiesti kindlalt ei usu 99,9999% ekrelastest lapiku Maa teooriat. Rebane aga seob lugeja mõtte just selle rumaluse külge ja üritab teda mõtlema panna, et kõik EKRE tegemised ongi lapikult absurdsed.
Rebane laob kokku terve rea EKRE algatatud teemasid, muudab nad sõnastuses halvasti kõlavaks ja söödab siis lugejale oma garneeringus ette: “…teemad, mille kohta ei kujutanud enamik meist ette, et sellised asjad saavad tänapäeval üldse jutuks tulla.”
Aga neid asju võib ta teistpidi ette tuua, tõelise väärtuskonflikti raames. Kas veel kahekümne aasta eest kujutas keegi ette, et mehest, naisest ja lapsest koosneva pere asemel, mis tekib kõigest normaalsest, hakatakse ülistama kahe mehe suhet, nõutakse neile lapsendamisõigust, tänavatel hakkavad käima perversse väljenduslaadiga geiparaadid, lasteaedadesse ja koolidesse ilmuvad siil Priidiku homolood ja mehe-naise erinevusetest hakatakse rääkima kui sotsiaalsest konstruktsioonist meie peades?
Kas kahekümne aasta eest kujutasime me eestikeelses keskkonnas ette, et tänasel päeval tuleb aastas Eestisse 20 000 slaavlast, neegri või pakistanlase korralekutsumise eest olmekonfliktis tembeldatakse rassistiks ja natsiks, süürlane pistab pealinna korteris naise põlema ja Eesti ülikoolides tõuseb päevakorda inglise keele pealetung?
Kulla “meediaekspert” Rebane, väärtuskonflikt peitub just eelnimetatud kahes näites, millele võiks lisada veel kümneid sarnaseid, ja EKRE “retoorika” on sündinud sellest, kui inimeste arvamust neis murepunktides ei küsita, vaid sõidetakse kõigist teerulliga üle – meie teame paremini, on võimurid juba kümmekond aastat leidnud.
“Sviiter vaba sõna kaitseks ja väljamarssimine Marti Kuusiku ametisse kinnitamise ajal näitasid, et ta tabas ära kriisi olemuse. Etteheited, et ta oleks hoopis pidanud lepitama, mitte konflikti õhutama, on ebapädevad. Väärtuskonfliktides kompromisse teha ei tohi, president ammugi mitte,” kaitseb Rebane president Kaljulaidi.
Ja süütuse presumptsiooni võib riigipea jalge alla tallata? Viimased andmed ütlevad, et Kuusiku uurimises pole midagi leitud. President osales ühe inimese hävitamises, läks kaasa kuulujutuga ja see on Rebase arvates loomulik? Riigipea mõistis ju hukka ka Mary Jordani väidetava kividega loopimise, mida aga polnudki…
Rebase valehinnangud jätkuvad: “Eesti ärapööramist analüüsib hetkel kogu demokraatlik maailm.” Ei, meediaekspert, seda analüüsib liberaalselt demokraatlik, täpsemalt vasakliberaalne maailm, ja seda viha kontekstis konservatiivsuse vastu. Tegelikel kainetel poliitikutel pole aega väikeses Eestis puhkenud hüsteeriast välja teha, seda võimendavad vaid siinsed opositsioonipoliitikud, tuues enda poolt Läände paisatud laimu tagasi mingite Daily Beast`ide sopalugudena.
“EKRE väärtusideoloogia toomine riigi juhtimisse on Eesti poliitika ajaloo üks suuremaid strateegilisi vigu, kui mitte suurim,” kirjutab Rebane. Tegelikult tähendab EKRE väärtusideoloogia igipõlise rahvuskonservatismi naasmist, et välja suruda “euroopaliku väärtuste” nime all perverssusi importiv vasakliberaalne ideoloogia. Strateegiline viga on see globalistidele ja multikultuurlastele tõesti, enamiku eesti rahva jaoks on see normaalsuse naasmine.
Rebane väidab, et EKRE inimestel puuduvat pädevus ametikohtadeks, mida nad saavad ja “relvastuseks on vaid hüsteeriline usk, et maailmas läbilöömiseks piisab erakondlikust ustavusest.” Kellele, või millisele ideoloogiale sa ise ustav oled, “meediaekspert”, sellise tellimusloo järgi otsustades?
Mis aga puutub EKRE ministritesse, siis pädevust neil esialgu ehk tõesti pole, sest ministriametis pole oldud – ilmselt jääb erakond tõesti maha Reformierakonnast, kus üks minister on olnud välis-, kaitse- rahandus- ning haridus- ja teadusminister ning igal alal ainult jamasid kokku keeranud, alates sõjaväeluure kaotamisest kuni suure rahapesu mahamagamiseni.
Raul Rebane lõpetab nii: “Neile, ka Jüri Ratasele, võiks soovitada käituda Ronald Reagani klassikalise ütluse järgi: „Kui oled kõike proovinud ja miski enam ei aita, proovi rääkida tõtt!“ Alguses iseendale.”
Ehk alustakski autor iseendast?
Allikas: Eesti Ekspress