Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Presidendi vastutöö pole vilja kandnud – Eesti maine on ÜRO-s endiselt kõrgel

-
07.06.2019
1MA04JUN19U7
© Scanpix

Vaatamata meie presidendi ja opositsioonipoliitikute ponnistustele näidata Eestit väljaspool riii negatiivses valguses, sai Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, mida serveeritakse meie suure võiduna.

Välismeedias ja – poliitikas on palju ära tehtud, et kahjustada Eesti mainet, kusjuures siinses ajakirjanduses püütakse näidata, et tänu uuele koalitsioonile on Eesti peaaegu, et paariariik. Ometi pole aru saadud, et tegelikult ei jõua need mullistused kuigi kaugele ning isegi ÜRO julgeoleku valimiste kampaaniajuht Margus Kolga möönis juba enne hääletust, et sellised pinnavirvendused sisepoliitikas tegelikult mingit mõju ei saa avaldada.

Kolga ütles Delfile juba varem, et Eesti šansid on head, see kindlus, mis tal on olnud, on olnud jätkuv ning Eesti sisepoliitiline heitlus toetust ei mõjuta.

Nõnda edestaski Eesti teises hääletusvoorus Rumeeniat, kogudes 132 häält Rumeenia 58 hääle vastu.

Hääle andis 190 riiki. Valituks osutumiseks oli vaja koguda 127 häält.

Eesti sai esimeses voorus Ida-Euroopa grupis 111 ja Rumeenia 78 häält. Ühe hääle sai Gruusia ja ühe Läti, kaks riiki jäi hääletusel erapooletuks.

Seega läks Ida-Euroopa regiooni esindaja väljaselgitamine teise hääletusvooru.

Salajasel hääletusel valiti esimeses voorus 2020-2021 aastateks julgeolekunõukokku Aafrikast Niger ja Tuneesia, Aasiast-Okeaaniast Vietnam ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regioonist Saint Vincent ja Grenadiinid.

ÜRO julgeolekunõukogus tegutseb lisaks viiele alalisele liikmele – USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina – igas koosseisus ka kümme mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks roteeruvalt geograafilise regiooni alusel.

Riikide liikmelisus algab 1. jaanuaril ning igal aastal vahetub julgeolekunõukogus viis riiki, ehk siis uusi liikmeid võetakse vastu igal aastal.

Teatavasti on palju kära tehtud sellest, et uue võimkoalitsiooni tõttu on Eesti maine kannatada saanud. Selle eest on seisnud ka president Kersti Kaljulaid, kes igal võimalikul ja võimatul juhul üritab Eestit halvustada, süüdistades selles eeskätt EKRE-t. Nüüd, mil kauaoodatud tulemus käes, ei suutnud meie riigipea kuidagi oma rõõmu varjata.

Nagu tänasest hääletusest selgub, pole see kihutustöö vilja kandnud ning Eesti on maailmas heas nimekirjas.