Vasakparteilane Nikolai Degtjarenko on asunud valitsust mustates väidetavalt keskklassi eest võitlema

Vasakparteilasest Maardu linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko on Postimehes kirjutanud praegusest valitsusest kui leninlikust kollektiivist.

Huvitav, miks vene nimega meestel see leninism nii südamel on? Aga kui vaadata kogu lugu, siis ilmneb, et keskklassi kaitsmise sildi all ründab Degtjarenko ilmselt Reformierakonna huvides EKRE osalusega valitsust ehk on esile kerkinud uus vene nimega Raimond Kaljulaid.

Kuidas muidu tõlgendada lauset Degtjarenko arvamusloos: “…Eesti majandus- ja finantssüsteem töötas enne Jüri Ratase võimule tulekut kui õlitatult ja kindlustas Eestile esimese koha kogu Nõukogude-järgses ruumis nii majanduskasvu tempo kui ka kodanike sissetulekute kasvu alal.” Ja kes oli enne Jüri Ratast võimul? Eks ikka Taavi Rõivas…

Õhtuleht tutvustab 12. veebruaril 2019 Nikolai Degtjarenkot kui Eesti Ühendatud Vasakpartei peaministrikandidaati, kes ütleb: “Keeleline mitmekesisus on Euroopa Liidu põhiväärtus. See on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22. See ütleb: „Liit austab kultuuride, religioonide ja keelte mitmekesisust. /…/Ülikoolides jagub kohta mõlemale, nii eesti keelele kui ka inglise keele.” Degtjarenko tundub olevat keelekümbleja, kellel eesti keel risti hambus on, sealt ka EKRE-vastasus.

Vasakpartei peaks olema Eesti oludes üsna äärmuslik, aga Degtjarenko peab äärmuslasteks hoopis teisi.

“Räägitakse, et äärmused leiavad teineteist. Nii ka Eestis leidsid vasakpopulistid ja parempopulistid üksteist ning ühises ekstaasis sünnitavad meile kriisi koletusliku lapsukese,” kirjutab Nikolai Degtjarenko, kes alles 2017. aastal kirjutas: “Seoses sellega lahkun Maardu volikogu Keskfraktsioonist ja panen maha fraktsiooni aseesimehe volitused. Sellele vaatamata säilitan Keskerakonna liikmelisuse ning oma meeskonnaga olen ustav nendele ideaalidele, mida kuulutas Keskerakond just Savisaare juhtimisel. /…/ Ma ei saa leppida partei funktsionääride silmakirjaliku poliitikaga, kes sõnades vannuvad ustavust Savisaarele, aga tegudes tõid ta ohvriks oma taltsutamatule võimuahnusele.”

Täna kirjutab Nikolai Degtjarenko: “Ärge segage keskklassil ja kõigil iseseisvatel inimestel ehitada tuleviku Eestit kui avatud Euroopa riiki!” Veidi vähem kui kahe aasta eest kirjutas ta Keskerakonnast: “Erakonda toetati alati tema sotsiaalmajandusliku programmi tõttu, soovi eest arendada koostööd Venemaaga, Balti riikide militariseerimise vastustamise eest. Keskerakondlased kaitsesid vene kooli Eestis, kritiseerisid pidevalt kodakondsuse seadust, keeleseadust. Täna on osa parteieliidist muutnud oma positsiooni 180 kraadi ja on valmis müüma oma põhimõtteid isikliku poliitilise kasu nimel. Õnneks on ka tänasel päeval Savisaarel toetajaid Keskerakonna ridades, mis eriti tähtis – nad ei ole reetnud Savisaare poliitika põhimõtteid, on valmis töötama kõigi Eesti elanike heaks, julgelt ja järjekindalt kaitsma oma positsiooni, mis on lähedane ja arusaadav nii venelastele kui eestlastele.”

Degtjarenko pahameele aluseks on see, et võõrtööjõudu ehk tema slaavlasi sisse tuua ei lubata: “Väga raske on leida Eestis inimesi, kes on valmis töötama maasikate korjamisel või sõnniku väljaviimisel 800-900 euro eest. Samas ukrainlased ja valgevenelased nõustuvad sellise tööga, sest keskmine palk Ukrainas on 340 eurot ja Valgevenes 400 eurot.” Sellest teeb ta järelduse: “Mart Helme ja Martin Helme poliitika võib aga kaasa tuua selle, et eestlased peavad jälle varsti välismaalt tööd otsima hakkama ning Eesti marjade ja köögiviljade saak mädaneb täielikult.” Vene mees on vihane, sest venestamine takerdub!

Veel üks tsitaat Degtjarenkolt: “Te ei leidnud midagi paremat kui määrata endine kohvikuomanik rahandusministriks ja suure vaevaga leidsite väliskaubandusministri.” Tema enda kohta kirjutas Jaak Juske oma blogis kümmekond aastat tagasi: “Nikolai Degtjarenko – 1981. aastal sündinud noormees töötab veel kummalisema nimega OÜ tootejuhina.” Lugu oli nime all: “Kogu tõde Tallinna volikogu vaikivast enamusest.”

Seega on Nikolai Degtjarenko vasakäärmuslane, savisaarlane, venemeelne ja eestluse-vaenulik tegelane, kes kasutab muret keskklassi pärast ära oma poliitiliste intriigide jaoks.