Lätlaste paanika alkoholiaktsiisi pärast on kummaline ja meie meedia on selle õnge läinud. Rahandusminister Martin Helme on vestelnud nii Läti rahandusministriga kui Läti parlamendi liikmetega ja mõistab küll lätlaste muret selle üle, et meie maksumuudatused mõjutavad nende eelarvelaekumisi negatiivselt, kuid see ei tohi meid häirida.
Martin Helme: “Läti plaanib praegu väga selgelt ainult kange alkoholi aktsiisi alandamist, õlleaktsiisil mitte. Põhjus on selles, et Lätil on praegu seadustatud järgmise aasta märtsi kange alkoholi aktsiisi tõus, mis jõustumisel viib nende määra reaalselt mööda meie määrast, mis omakorda tähendab, et neid ähvardab kange alkoholi puhul piirikaubanduse pea peale pööramine – meil hakkab olema odavam.”
Helme sõnul on lätlaste plaan jätta ära kange alkoholi aktsiisi tõus ning alandada praegu kehtivat määra 15 protsenti. See muudab nende kange alkoholi aktsiisimäära meist odavamaks ja vahe jääb umbes sama suureks, nagu on meil õlledel.
“Juhin tähelepanu sellele, et minu algne ettepanek oligi langetada kange alkoholi aktsiisi umbes 10 protsenti ja lahjat umbes 30 protsenti. Sel juhul oleks mõlemad aktsiisid jäänud Lätist kõrgemaks, kuid hinnavahe oleks jäänud piisavalt väikeseks, et kaotada suurem osa lõunasuunalisest piirikaubandusest. Poliitilise kompromissi tulemusel otsustati Eestis teha proportsionaalne maksualandus nii kangele kui lahjale alkoholile,” selgitas Helme.
Ta lisas, et lätlaste kange alkoholi aktsiisi liigutus viib meie hinnavahe sinna, kus ta oleks olnud siis, kui me oleks jäänud oma kange alkoholi aktsiisi langetuse puhul 10 protsendi juurde: “Meie hinnangul viib lätlaste praegune plaan meid ikkagi enam-vähem sellesse hinnatsooni, mis aitab oluliselt pärssida lõunasuunalist piirikaubandust ja ei nurja seega meie praegust eesmärki.”
“Seega puudub Eestil vajadus praegu midagi oma alkoholipoliitikas muuta, meie esialgses arvestuses oligi sees see hinnavahe, mille lätlased nüüd teevad, seega – probleemi pole,” selgitas Helme.