25.06.2019
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istung.
Eesti peavoolumeedial on kombeks kujutada poliitikat mustvalgelt, kuid tegelikkuses on jõujooned sageli täiesti segamini.
Nii püütakse Kremli-sidemeid kujutada vaid nn “paremäärmuslaste” ja Brüsseliga vastanduvate riikide “pärispatuna”, tegelikkuses aga on Lääne-Euroopa valitsustes ja kogu võimusüsteemis mõjukad jõud, kes toetavad omakasu nimel koostööd ka sigatseva Venemaaga.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) hääletas teisipäeval Venemaa delegatsiooni õiguste taastamise poolt viis aastat pärast seda, kui need Krimmi annekteerimise tõttu ära võeti, kirjutab ERR.
Hoolimata Ukraina, Balti riikide, Poola ja Suurbritannia tugevast vastuseisust, toetasid Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki esindavad 118 parlamendisaadikut Venemaale loa andmist saata assambleele delegatsioon, millel lubatakse osaleda kolmapäeval EN-i uue peasekretäri valimisel.
Vastasleer on hoiatanud, et Venemaa õiguste taastamine oleks esimene mõra riigile Ukraina-vastase agressiooni eest kehtestatud sanktsioonide režiimis.
EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml ei ole protestiks selle vastu alates 2017. aastast tasunud 33 miljoni euro suurust aastast liikmemaksu.
Mais võttis EN vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega ENPA töös.
Ukraina ENPA delegatsiooni juhi Volodõmõr Arievi sõnul saadab assamblee otsus “väga halva sõnumi: tehke mis tahate, annekteerige teise riigi territooriumi, tapke seal inimesi ja teile jääb ikkagi kõik alles”.
Venemaa hääleõiguse taastamisele hääletas vastu 68 ENPA liiget ja kümme jäi erapooletuks. Vastu hääletasid teiste seas kõik kolm Eesti delegaati – Eerik-Niiles Kross, Indrek Saar ja Raivo Tamm.
Repliigi korras – kui järgida meie peavoolumeedia hüsteeriat, siis võiks ju nende stiili omaks võttes süüdistada Eesti kolme saadikut Euroopa ühtsuse reetmises – kuidas te ometigi võisite vastu olla, kui isandad Saksamaalt ja Prantsusmaalt poolt olid! Meie saadikud seekord õnneks suurte sabas ei sörkinud.
Kui aga vaagida ENPA toetust Venemaale, siis tõepoolest – mis vahet on Krimmi ja Ida-Ukrainat okupeeriva Venemaa ja Lääne-Aafrikas oma majanduslikke huve kaitsva Prantsusmaa vahel? Ka Niigeris ja Malis algas kogu suur sõda uraanikaevandamise vastu olnud tuareegide ülestõusu mahasurumisega, kus Pariis on verd valavate valitsuste poolel. Islamistid tulid mängu alles hiljem, haistes võimalust oma mõju laiendamiseks. Suurriikide sigadused on ikka sarnased.