EKRE aseesimees Jaak Madison ei pea üllatavaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) otsust taastada Venemaa hääleõigus viis aastat pärast seda, kui see Krimmi annekteerimise järel peatati.
“Olin ise neli aastat ENPA Eesti delegatsiooni liige. ENPA on üks suurimaid sooja õhu puhujate institutsioone, mis väidetavalt kaitseb “inimõigusi ja demokraatiat”. Euroopa riikidele, nagu ka ENPA-le, meeldib võtta suuri poose ning teha suuri sõnu sellest, kuidas kaitstakse inimõigusi ja tehakse ata-ata pahadele. Kui Venemaa annekteeris Krimmi ja laiendas sõjategevust Ukrainas, siis tehti kohe suuri sõnu, aga tegelikkuses ei julgeta midagi teha. Sõnades räägitakse ukrainlastele “toetusest”, kuid nii palju julgust pole, et anda neile sõdimiseks näiteks relvastust,” ütles Madison.
Tema sõnul tuleb “Vana Euroopa” kahepalgelisust meie presidendile ja mugavuspoliitikutele pidevalt meelde tuletada. “Nad ajavad järjepidevalt mantrat mingitest liitlastest, kes pidavat vajadusel Eesti eest surema. Vabandust, maailmas on valitsenud ja jääb valitsema reaalpoliitika. Ainult meie ise vastutame oma iseseisvuse ja kaitsevõime eest, mitte sakslased või prantslased,” ütles Madison.
“Julgeoleku valdkonnas on meie põhiliitlane Poola. See tuleb endale pähe raiuda kõigil oravatel ja punastel, kes teevad krimpsus näo, kui Eesti paigutatakse Ida-Euroopa riikide hulka. Kadakasakslust on meil alati olnud ja eks mullegi meeldivad Lääne-Euroopa puhul paljud asjad, kuid omariikluse huvides on võimalikult hea läbisaamine just Poolaga.”
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) otsustas taastada organisatsioonis Venemaa hääleõigus. Üksmeelselt olid otsuse vastu Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Gruusia saadikud. Enamuses olid vastu Suurbritannia, Poola ja Rootsi esindajad. Ligi 40 saadiku esitatud protesti tõttu vaidlustati Venemaa saadikute volituste täiemahuline taastamine ning lõplikku otsust selle kohta, kas Vene esindajad saavad endale samad õigused nagu teistel riikidel, on oodata täna.
UU