10.07.2019
Tallinna Euroopa Kool.
Kogu Eesti meedia on saanud hambusse uue “rassismiakti”, mis tegelikkuses on üsnagi marginaalne juhtum ega puuduta eriti palju Eesti haridussüsteemi – ometigi kasutatakse seda ära Eestile “väikese rassismiriigi” maine kujundamiseks.
Kõigepealt on tegu Eesti “juhtiva rahvusvahelise kooliga”, nagu kirjutab Postimees. Asjasse segatud õpetaja on Viateur Nkurunziza, direktor Riccardo Larin ja mustanahalist õpetajat mõnitanud laps muudetud nimega “Tom” (ilmselt mitte Toomas, vaid Thomas), kuid juhtum muudetakse “Eesti rassismijuhtumiks”!
Selgitab ju Postimees lisaks: “Tallinna Euroopa Kool on suurim rahvusvaheline kool Eestis, kus õpib üle 300 õpilase. Õppetöö toimub inglise ja prantsuse keeles, kuid koolis õpetatakse kokku 12 keelt. Nii õpilased kui ka õpetajad on pärit üle maailma, seejuures õppureid on rohkem kui 15 riigist. Euroopa Kool on eriti populaarne Eestis resideerivate diplomaatide seas, näiteks õpivad seal Läti Vabariigi suursaadiku lapsed.”
Mis siis juhtus selles koolis? “Terve kooliaasta vältel tegi Tom minu poole loomahääli ja segas majanduse tundi, isegi kuni tänase päevani,” kirjeldas õpetaja olukorda haridusministeeriumile, kes kooli peab. Lisaks häälitsemisele kutsus õpilane õpetajat korduvalt neegriks, mis on tumedanahalise jaoks teadagi äärmiselt solvav. Õpetaja oli korduvalt rääkinud sellest nii nooruki vanemate kui ka koolidirektori Riccardo Lariniga, kuid mõnitamisele ei tulnud lõppu, seletab Postimees.
Väidetava “rassismi” kõrval koorub sellest loost välja tõdemus, et solvumisühiskonnas ei suutnud õpetaja lihtsalt ennast õpilaste seas maksma panna. Väga tõenäoline, et konflikt peitus milleski muus ja läbipõrunud õpetaja otsustas hoopiski alati toimiva rassismisüüdistuse appi võtta.
Postimees jätkab: “Selle asemel, et Tomi sobimatu käitumise eest karistada, sai noormees esialgu aga hoopis preemiat. Nimelt otsustas kooli juhtkond, et õppeaasta viimastel nädalatel ta Nkurunziza tundi enam tulema ei pea ning ka tema kehvavõitu majanduse hinne läheb e-koolis kustutamisele. Nkurunziza kirjutas, et rahvusvaheline kool ei ole suutnud terve aasta kestnud jõhkrutsemise rassistlikku olemust mõista ning palus ministeeriumil kooli multikultuurse ja välismaalaste sõbraliku õppekeskkonna säilimise nimel olukorda uurida.”
Kogu see jutt on nagu haige nali. On väheusutav, et rahvusvaheline kool laskis sellise juhtumi nii julmalt kõrvust mööda ega tegelenud konfliktiga – ülimalt tõenäoliselt pole tegu mitte rassismiga, vaid see kujundati rassistlikuks, et varajata sügavamat konflikti. Rahvusvahelisel koolil rahvusvahelise kollektiiviga pole mingit põhjust sulgeda silmad rassismi ees, samas kui kõik Eesti kõrgkoolid soosivad igati mustanahaliste õppurite ja õpetajate siiatulekut, sageli lausa seadusi rikkudes. Eriti veel, kui loost selgub, nagu oleks kogu kool üks suur sõbralik multikultuurne kollektiiv.
Ministeeriumi selgitustest ei saa samuti põhjapanevaid järeldusi teha – Eestis on poliitkorrektsus juba sellisel tasemel, et mustanahalise õpetaja võimalikku negatiivset rolli ei hakka keegi mingil juhul välja tooma. Viateur Nkurunziza on õige mees juba ainuüksi sellepärast, et ta on mustanahaline – see on multikultuurse ühiskonna raudreegel.
Kogu loo muudab kahtlasemaks “rassismilugudele” tüüpiline anonüümsus – kuigi Eestis on kogu riiklik süsteem rassismi vastu ja äärmusrühmitusi siin pole, ning õiged “rassismijuhtumidki” on poolenisti väljamõeldised ja olmekonfliktid.
“Just hirm Euroopa Kooli rahvusvahelise õhkkonna ohtu sattumise ja euroopalike väärtuste murenemise ees tõi ühe klassiruumi mure meediasse. Juuni alguses potsatas kahe meediaväljaande postkasti anonüümseks jääda soovinud lapsevanema kiri, kes avaldas muret, et kool ei lahendagi rassistlikku vahejuhtumit ära,” väidab Postimees.
Ärge ajage naerma – meedia sai juuni alguses “rassismist” teada, oli pikka aega vait ja kirjutas kuu aega hiljem loo? Tuletage meelde Marti Kuusiku juhtumit – nii kui “vägivallast” kuuldi, nii algas hekseldamine pihta. Selline lugu oleks kohe suure kella külge pandud – praegu oli vaja lihtsalt ette valmistada, kuidas lugu “rassismina” serveerida.
Miks mures lapsevanem ikkagi anonüümseks tahab jääda? “Paljud meie seast tunnevad, et ei kool ega ministeerium suuda õpetajat piisavalt kaitsta ega tagada koolis sõbralikku õhkkonda. /…/ Peidetakse end Euroopa Kooli ilusa kontseptsiooni taha, kuid tegeliku probleemi lahendamisel jäetakse vanemad ja õpetajad üksi,” olevat lapsevanem kirjutanud. Kuidas te võitlete õpetaja eest, kui te isegi oma nime all võidelda ei julge?
“Rassismijuhtumites” on alati liiga palju anonüümseid allikaid: solvatud liitlassõdur, Tartu neeger, Iraani ärimees (Delfis) jne – kõik nad räägivad, aga nurga tagant. Eestis pole avameelselt rääkimiseks mingit ohtu, sest siin pole organiseeritud äärmuslust – mida nad teeksid multikultuursel Saksamaal, kus väidetavalt olevat 24 000 paremäärmuslast? Pigem kumab anonüümseks jääda soovimise tagant välja see, et ajakirjanikud on midagi sulepeast välja imenud.
Kahjuks ei saa me teada, mis Euroopa Koolis tegelikult juhtus – kui mängus on poliitkorrektsus, siis tõel enam kohta pole.
Loe pikemalt Postimehest