10.07.2019
Eesti rõõmustab tähtsusetute ametikohtade üle EL-is, mida meile piskuna heidetakse, julgemata samas suurte seas oma häält kuuldavaks teha.
Kuigi Postimehe kirjutises kumab läbi uhkus eestlastest ametnike määramise kohta teatud ametisse, on tegu siiski pigem kurva tõsiasjaga, et nood satuvad vähetähtsatele ametikohtadele, kus nad saavad Eesti heaks vähe ära teha.
Mis kasu on eestlastel töökohast LAV-is või Libeerias? Need on pigem lihtsalt töökohad konkreetsele inimesele, kui ametikohad, kus saab oma kodumaale kasulik olla – kui me juba kord Euroopa Liitu kuulume.
Euroopa Liidu välispolitikajuht Federica Mogherini avalikustas teisipäeval ühenduse delegatsioonide uute juhtide ehk sisuliselt suursaadikute nimed, kelle seas on ka kaks eestlast, vahendas Postimees.
Riina Kionka, kes siiani on EL-i kurssi maailmas kujundanud ülemkogu eesistuja Donald Tuski juhtiva välispoliitikanõunikuna, saab Lõuna-Aafrika Vabariigi delegatsiooni juhiks. Praegune Eesti välisministeeriumi ELi ala asekantsler Matti Maasikas hakkab Postimehe andmeil juhtima ühenduse delegatsiooni Ukrainas.
Varem on sama tasemeni jõudnud kaks eestlast. Üks neist on Eesti praegune suursaadik Ühendkuningriigis Tiina Intelmann. Tema juhtis aastatel 2014-2017 ELi delegatsiooni Libeerias. Tema ühenduse esinduse tüürimise aega jäid muuseas kõige hullemad Ebola leviku päevad selles riigis.
Teine on Aivo Orav, kes on praegune ELi delegatsiooni juht Montenegros. 1990ndate algusest Eesti välisteenistuses olnud Orava karjäär ELis algas 2012. aastal Makedoonia delegatsiooni juhtimisest.
On ju väga tore, et eestlased saavad EL-i välispoliitikas töökoha, kuid see pole ka midagi erilist – veel hullem oleks, kui meid üldse kõrvale jäetaks.
Praeguse seisuga on Eesti kõrgeim euroametnik Henrik Hololei. Tema töötab 2015. aastast Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina.
Eesti mannetusest EL-is saab aimu juba selle kaudu, et me pole 2004. aastast saati suutnud oma põllumeestele vanade riikide farmeritega võrdseid toetusi saada. Ka uus EL-i juhtkond pandi sisuliselt kokku vanade liikmesriikidest veteranpoliitikutest.
Eesti võib uhkust tundma hakata siis, kui saab nii kõrged ametikohad, nagu seda saavad näiteks Belgia euroametnikud ja poliitikud. Ilmselt jääb paljuski asi pidama selgrootuse taha – kuigi Eestis arvatakse, et Brüsselile pugemine annab ameti, saavad selle ilmselt siiski vaid enda eest seisjad ja õiguse nõudjad.