20.01.2016
Immigrandid
Euroopa Liidul on kavas loobuda asüülireeglitest, mis ütlevad, et põgenik peab varjupaika taotlema esimeses riigis, kuhu ta saabub, kirjutas ärileht Financial Times (FT) teisipäeval plaanist, mis nihutaks rändekriisi raskuskeset lõunast põhja — rikkamatesse liikmesriikidesse.
Dublini reeglites sisalduv “esimese riigi nõue” on EL-i varjupaigasüsteemi alustala, kuid viimasel ajal on see muutunud EL-i liidrite jaoks poliitiliselt ebamugavaks, sest Saksamaa ja teised liikmed süüdistavad piiririike Kreekat ja Itaaliat saabujate registreerimata ja varjupaigata jätmises.
Eelmisel aastal saabus Euroopasse Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast ligikaudu 1,1 miljonit põgenikku ja migranti.
Asüülipoliitika aluspõhimõtet hakati rikkuma juba eelmisel aastal, kui Saksamaa loobus õigusest saata sajad tuhanded põgenikud teistesse EL-i riikidesse tagasi, ehkki manitses partnereid suuremat vastutust võtma.
Euroopa Komisjon on jõudnud järeldusele, et “esimese riigi” reegel on aegunud ja ebaõiglane, ning märtsis tehakse avalikuks ettepanek see tühistada, ütlesid plaani sisuga kursis olevad ametnikud.
Muudatus seaks mõnele EL-i liikmesriigile nagu Suurbritannia kohustuse võtta vastu senisest palju rohkem põgenikke, sest neid oleks raskem naaberriikidesse tagasi saata. See survestaks liikmesriike toetama ametliku kvoodisüsteemi ja ühiste asüüliõigusi ja -protseduure, mis jaotaks põgenikekoorma EL-is ühtlasemalt.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas teisipäeval, et EL-il on migratsiooni kontrolli alla saamiseks aega kaks kuud, vastasel korral ähvardavad “tõsised tagajärjed”.
EL-i pinnale jõudvate põgenike eest vastutamise korra muutus annaks võidu Itaalia peaministrile Matteo Renzile, kes on korduvalt väitnud, et praegused reeglid on ebaõiglased ja teised liikmesriigid peaksid Itaaliat ja Kreekat rohkem aitama.
“Esimese riigi” põhimõtte muutmine võib aga osutada tehniliselt ja poliitiliselt keeruliseks. Senise korra säilitamisest on huvitatud Põhja-Euroopa riigid nagu Suurbritannia, kel on võimalik varjupaigataotlejad kiiresti tagasi saata.
Suurbritannial on õigus erandile EL-i rändepoliitika rakendamises (opt-out), kuid ta on otsustanud Dublini reeglite kausuks.
Ehkki Dublini reeglid lubavad varjupaigataotlejate tagasisaatmist EL-i sees, et ole seesugust “küüditamist” tegelikkuses kuigi sageli ette tulnud. 2013. aastal viidi näiteks läbi vaid 16 000 tagasisaatmist taotletud 76 000-st.
“Esimese riigi” reeglid võidakse asendada püsiva ümberpaigutusskeemiga, mis tähendaks varjupaigataotlejate jagamist EL-i riikide vahel teatud kriteeriumide, näiteks sisemajanduse kogutoodangu ja rahvaarvu põhjal.
See ei pruugi meeldida riikidele, kes on seni väga tõrksalt nõustunud 160 000 inimese ümberjagamisega. Neist on praeguseks uude asukohariiki jõudnud vaid 322.
BNS
Foto: Reuters / Scanpix