Kunagi taasiseseisvudes oli Eesti kuulumine Põhjamaade ilus unistus ja eesmärk, kuid nüüd on see kaotanud nii mõttekuse kui vajaduse.
Rahvusringhäälingu ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam tervitasid omanimelises saates Läti uue presidendi Egils Levitsi üleskutset loobuda seisukohast, et Läti on sild Ida ja Lääne vahel ning defineerida ennast Põhjamaana, kirjutab ERR.
Levitsi üleskutsest rääkides meenutasid Samost ja Sildam ka seda, et paarkümmend aastat tagasi tuli sama seisukohaga välja Toomas Hendrik Ilves.
“Kui Läti peab ennast Põhjamaaks, siis seda enam võiksime meie ennast Põhjamaaks pidada,” ütles Samost. Mõlemad tõid esile, et Põhjamaa on maailmas positiivne märk, mis tuleb seda kandva riigi mainele kasuks.
Mis on praegu Põhjamaades enam positiivset? Me ei kuulu sinna geograafiliselt – sellesse regiooni kuuluvad Skandinaaviamaad ja Soome.
Me ei kuulu sinna majanduslikult, sest Põhjamaad on väga erinevad – alates oma ressurssidest (nafta, mets, hüdroenergia, kalandus) äraelavast Norrast kuni sotsialistliku maksesüsteemiga Rootsi ja Hiina kapitali ahmiva Soomeni pole meil nendega muud ühist kui tihe kaubavahetus, skandaalsed Skandinaavia pangad meie rahandust laastamas ja nii edasi.
Meil pole midagi ühist ka kultuuriliselt, sest Rootsi juba on oma migrandimassi, riiklikul tasemel feminismi ja “euroopalike väärtustega” ehtne multikultimaa, kus rootsi rahva hing on murtud; Soome läheb kiiresti täpselt sama teed.
Mida on meil Põhjamaadest üle võtta? Migratsioonitaustaga Rootsi granaadiplahvatused ja Oulu vägistamised? Norra peresid lõhkuv lastekaitse Barnevernet või Soome leebus sisserändajatest kurjategijate karistamisel?
Praeguste Põhjamaade “väärtused” sobivad ainult vasakpoolsetele ja liberaalidele. Rahvuslik Eesti vajab sidet vaid Põlissoomlaste ja Rootsi Demokraatidega, et hoida ära Põhjamaade lõplik mandumine – muus osas on meil sõpru üle Euroopa. Multikultuursel allakäigul olevad Põhjamaad pole Eestile ammu enam sobiv eeskuju.