Tallinna ülikooli professor ja isepäine Isamaa liige Riigikogus Mihhail Lotman süüdistab EKRE-t, justkui see tõmbas Lihula ausamba teema üles selleks, et pärast tema hinnangul eestlasi ühendatavat laulupidu neid jälle lõhestada. Absurdsemat süüdistust annab välja mõelda, olgu sa professor millises ülikoolis tahes.
Vaatame fakte. Laulupeo peakontsert peeti maha pühapäeval 7. juulil, EKRE esindaja Lääneranna volikogus Meelis Malk aga päris vallavalitsuselt samba kohta aru enne jaanipühi, mis teadupärast jäid juba juunikuu lõppu so üle kahe nädala varem. Ja ka siis oli küsimuse all vaid see, kas mälestuskivi infotahvel kuulub Lihula valla õigusjärgsele omavalitsusele Lääneranna vallale või kellele. Ei muud.
Ülejäänu oli juba meedia vormida, et hapukurgihooajal saaks ikka täiega panna ja leida mingigi põhjus, et tüli valitsuse osapoolte vahel üles kütta.
Nõnda kirjutaski sellest volikogu liikme arupärimisest nupukese kohalik ajaleht Lääne Elu, kes pani pealkirjaks „EKRE tahab Lihula samba taas püsti panna“. Loo sisu oli küll hoopis arupärimine infotahvli omaniku asjus. Pealegi seisab see sammas püsti Lagedil Eesti vabadusvõitluse muuseumis, ei ole pikali.
Meeldetuletuseks seltsimees Lotmanile, kes otsib „ühiskonna polariseerimise“ põhjustajat EKRE-s – see lugu ilmus Läänemaa lehes päev enne suurt laulupidu ehk 6. juulil. Kes siis ikkagi püüdis lõhestada?
Järgmisel neljapäeval peetud valitsuse pressikonverentsil küsiti Lihula samba kohta loomuldasa peaministrilt Jüri Rataselt ning küsimused olid juba kindlas kõneviisis – EKRE tahab tuua Lihula samba tagasi – ning peaministri vastused kirjutati rasvaste pealkirjadega stiilis, et „samba koht on Lagedil, kuhu see 2005. aastal ka viidi“.
Laulupeost oli selleks kuupäevaks järele jäänud vaid mälestus. Ka ilus või kole, sõltub konkreetsest inimesest, kas sai pileti või mitte, kas laul jäi pähe või ei… Sest kui nüüd emotsioonid maha võtta, siis näeme tervet rida momente, kus ühendavast osast polnud paljukiidetud laulupeol juttugi. Ikka lõi välja eestlaslik kriitika – alates sellest, et inimesed ei mahtunud platsile ära ja paljud jäid väravate taha kuni selleni, et repertuaar oli kooridele liiga raske, vahele veel kultuuriministri lennukas kõne ja paljude kollektiivide mittekvalifitseerumine peole.
See faktirida ei takistanud professor Lotmanil EKRE-t eilses Kanal 2 „Suvereporteris“ süüdistamast, justkui rahvuskonservatiivid soovivad nimme vaenu õhutada ja inimesi omavahel tülli ajada, polariseerida ja kõik need muud lemmikväljendid. Lotman lausa näib teadvat, et see oli „neil üks valimislubadusi, mis vahepeal ära ununes ja nüüd sobiv hetk välja võtta oli“.
Selle peale ei oska muud kosta, kui “Istu, kaks”.
UU