17.07.2019
2AM18FEB13H19-1
Siseministeerium on välja töötanud muudatused, mis mõjutavad peamiselt lühiajaliselt Eestis töötavaid välismaalasi ja mille eesmärk on võimaldada kõikidele ettevõtetele ausat konkurentsi.
Tööjõu tegelik kasutaja (tööandja, kasutajaettevõte ja vastuvõttev üksus) on kohustatud välismaalase Eestis töötamise õiguse ümber vormistama õigele alusele juhul, kui see ei vasta juba vormistatud õiguslikule alusele. Kui tööjõu tegelik kasutaja seda kohustust ei täida, siis on talle võimalik teha ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 64 000 eurot. Muudatus võimaldab ebaausaid ja skeemitavaid ettevõtteid seniselt tõhusamalt suunata õiguskuulekale käitumisele.
Renditöö puhul on edaspidi renditööjõudu kasutav ettevõtja kohustatud tagama seda, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele. Kui kohustust ei täideta, siis on võimalik renditööjõud kasutavat ettevõtet karistada väärteokorras rahatrahviga (juriidiline isiku puhul kuni 32 000 eurot).
Selleks, et põhjalikumalt kontrollida lühiajalise töötamise registreerimise menetluse käigus väidetavate asjaolude vastavust tegelikkusele, on kavas pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10-lt tööpäevalt 15-le tööpäevale.
Tänu muudatustele saavad kõik ettevõtted kasutada tööjõudu võrdsetel alustel ja kaob ära võimalus vormistada töötamist selliselt, et see vastaks üksnes näiliselt mõnele välismaalaste seaduses sätestatud soodsamale erandile.
Muudatused toetavad ausat konkurentsi ja ettevõtlust ning suurendavad Eestis püsivalt elavate Eesti elanike tööhõive võimalusi.
Nõuded ja kohustused tegelikele tööjõu kasutajatele muutuvad selgemaks ja kohustuste täitmata jätmine on karistatav. See motiveerib omakorda välismaise tööjõu kasutajaid ausalt käituma.
Uued Uudised avaldab selles valguses mõned korduma kippuvad küsimused ja siseministeeriumi vastused neile.
Kas te ei arva, et muudatused pärsivad Eesti ettevõtlust? Paljudel ettevõtetel sõltub nö ellujäämine sellest, et palgata võõrtööjõudu.
Vastupidi, need muudatused soodustavad Eesti ettevõtlust, need soodustavad ausat konkurentsi. Praegu on meil kahjuks ettevõtjaid, kes leiavad võimaluse tuua Eestisse tööle nö renditöötajad näiteks Poolast või Ukrainast ja vormistada nende töötamine siin nii, et nad ei pea teiste tööandjatega võrdsel alusel makse ega palka maksma, sest lühiajaliselt Eestisse tulnud töötaja on vormistatud tööle välismaal asuva ettevõtte juurde, kuigi päriselt on tema tööandjaks Eesti ettevõte.
Mida ettevõtjad uutest nõuetest arvavad?
Ettevõtjatel ei tohiks selle vastu midagi olla, sest aus konkurents suureneb. Seega peaksid olema kõik ettevõtjad selles osas positiivselt meelestatud. Uued nõuded toetavad ettevõtlust ja piiravad skeemitamist. Muudatus ei mõjuta õiguskuulekaid ettevõtjaid.
Kas ettevõtjaid on uute regulatsioonide väljatöötamisse kaasatud?
Ei, hetkel veel me ei ole ettevõtjaid uuenduste väljatöötamisse kaasanud, sest ebaseadusliku tegevuse seadusega piiramine on riigi kohustus, kuid ootame kindlasti nende tagasisidet eelnõu menetlemise käigus.
Miks on vaja täienevaid karistusi?
Näeme ette rahalised karistused, et motiveerivad tegelikke tööandjaid ja renditööjõudu kasutavaid tööandjaid õigesti käituma. Kui summad on nii suured, et skeemitamise tulemusel enam nö võitu ei tule, siis langeb tegelikul tööandjal ära ka üks peamine põhjus, miks välismaist töötajat ei peaks korrektselt tööle vormistama.
Kas uute regulatsioonide kehtima hakkamiseks on ka mingi üleminekuperiood?
Lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaja muudatused on planeeritud jõustuma 1. septembrist ning seaduse muudatused 15. detsembrist 2019. Seega on kõikidel ettevõtjatel võimalik vaadata üle, kas nende juures lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste tööle vormistamisega on kõik korras. Sama tasub soovitada ka oma alltöövõtjatele.