Kui võrrandis “mošee-tulistamine-kirikurünnak” keskenduda ainult ühele detailile ehk “paremäärmuslasele”, ei pruugi verevalamised lõppeda.
Uus-Meremaa avalikustas esmaspäeval riikliku tulirelvaregistri plaani, tegemist on teise osaga relvaseaduse reformist pärast 51 ohvrit nõudnud Christchurchi mošeerünnakuid.
Peaminister Jacinda Ardern ütles, et 15. märtsi mõrvad on muutnud Uus-Meremaal suhtumist tulirelva omamisse. “Tulirelvade suhtes on kujunenud uus reaalsus, mõtteviis on muutunud,” ütles valitsusjuht. “Kõige ohtlikumad relvad tuleb ringlusest ära korjata.” Peaminister lisas, et kavas on karmistada ka relvaloa väljaandmise korda, et “tulirelvad ei sattuks valedesse kätesse”.
Uus-Meremaa on keskendunud sellele, et on olemas üksikuid paremäärmuslasi ja on hulk relvi, mis kipuvad tulistama – mitte kuskilt aga ei räägita taustast, miks mees päästikule vajutas.
Informeeritum inimene teab juba, et kaugel Vaikse ookeani lõunaosas on maa, kus põlisrahvas maoorid on surutud umbes samale tasemele, nagu Ameerika indiaanlased; sealse hõredama asustusega Lõunasaare suurimas linnas nimega Cristchurch ehk Kristuse kirik on kaugustest hoolimata suur moslemikogukond, kes on kedagi ärritama hakanud; valged inglastest kolonisaatorid, kes maooridelt maa ära võtsid ja neid koloniaalsõjaga alistasid, hakkasid pärast massimõrva ajama sama jura nagu “Je suis Charlie!” puhul – ka nemad olevat südames moslemid. Ehk siis ehtne Euroopastki tuttav multikultivärk.
Uued Uudised ei õigusta vähimalgi määra tapatalguid mošees, kuid juhivad tähelepanu, et ka maakera kuklapoolel toimub kõik samamoodi, nagu Euroopaski, kus võideldakse tagajärgede, mitte põhjustega. Ehk siis ei tehta järeldusi migratsioonist tekkinud kultuuride põrkumisest, vaid otsitakse põhjust üksiku inimese radikaliseerumises.
Euroopas protesteeritakse küll islamiterrori vastu, aga migratsioon jätkub endise hooga; Uus-Meremaa korjab relvad ära ja muutub ka ise südames moslemiks – mõlemal puhul jääb kultuuride kokkupõrge alles. “Pika valge pilve maa” moslemid küll jätsid “paremäärmuslasele” samavääriliselt tasumata, kuid seda tegid nende eest usuvennad Sri Lankas.
Islamiäärmuslastel pole relvade ja lõhkeaine hankimine kunagi probleemiks olnud ja ilmselt mitte ka paremäärmuslastel. Õigem olnuks keskenduda migratsiooniprobleemidele, mitte relvade ärakorjamisele. Sest naabermaal Austraalias on mošeerünnakute asemel olnud arvukalt tulistamisi ja plahvatusi, mille tekkeks on idee saadud just islami pühakodadest.
2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest. 2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal, sealhulgas on peamiselt tegu sisserännanutega Okeaania saartelt, kuid nüüdseks on migratsiooni lähtemaad Aasias. Maoorisid oli 2006. aastal 565 329, neist 87% elas Põhjasaarel – vaevalt et nemadki moslemeid väga tervitavad.