23.07.2019
Kellelegi kasusaamise eesmärgil sõlmitud fiktiivabielu võib palju jamasid kaela tuua.
Fiktiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel.
Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.
Abielu ei ole ainult „südamete liit“, abieluga kaasnevad muuhulgas ka varalised õigused ja kohustused – see on üks peamine fakt, mida peavad endale tunnistama kõik abieluranda sõudjad.
Õnneks ei ole fiktiivabielu täna Eestis veel väga laialt levinud või ei ole inimesed endale veel teadvustanud fiktiivabieluga kaasnevaid ohte ja seetõttu on juristi poole pöördumisi suhteliselt vähe. Kuid tuleb tõdeda, et juristid selle teemaga üha sagedamini kokku puutuvad ning eeskätt soovivad kliendid fiktiivsest abielust vabaneda ning paraku ei pruugi see väga libedalt minna – ka kohtud taunivad kergekäeliselt sõlmitud abielusid ning üheks raskendavaks asjaoluks abielu tühistamisel või lahutamiseks on sageli see, et abikaasa on Eestist lahkunud teadmata suunas.
Ohu märgiks, et tegemist võib olla fiktiivse abieluga, on elamisloa taotlusi menetlevate ametnike sõnul eelkõige olukorrad, kus abielu ei ole tegelikkuses realiseerunud. Kogenud elamisloa taotluse menetlemisega tegelevas ametnikus võib äratada kahtlust olukord, kus abikaasadel ei ole ühist suhtluskeelt, nad ei tea üksteise kohta olulisi eraelulisi andmeid (näiteks sünniaega), neil on ebamõistlikult suur vanusevahe, väga erinev sotsiaalne taust või on nad tutvunud alles hiljuti puhkusereisil või interneti teel.
Kahtlusi tekitavat ka see, kui naine ei võta pärast abiellumist mehe perekonnanime. Samuti tekitab kahtlusi, kui abikaasad ei ela koos või on see kooselu ebatraditsiooniline – näiteks elavad nad ühes eluruumis koos elamisluba taotleva inimese endise abikaasaga. Kui elamisloa taotlus esitatakse kohe pärast abiellumist, abiellumise ajal oli välismaalane riigis seadusliku loata või hakkas luba lõppema, tekitab see taas kahtlusi. Eelnimetatud olukorrad annavad aluse hakata migratsiooniametnikel asja uurima.
Eesti Õigusbüroo poole pöörduvad aga inimesed, kes on ise mõistnud, et nende abielu ei ole tegelik, võib endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ning tahavad sellest liidust vabaneda.
Jurist saab aidata eelkõige neid fiktiivses abielus olijaid, kes on ise mõistnud, et abielu ei ole tegelik, võib nende huve kahjustada ja soovivad sellest vabaneda. Perekonnaseadus näeb selleks ette põhimõtteliselt kaks erinevat viisi. On võimalik abielu kehtetuks tunnistada või lahutada.
Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui muuhulgas abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline või ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu).
Enim probleeme on kohtumenetluses tekitanud näiliku abielu mõiste tõlgendamine. Sageli on kohtud tõlgendanud perekonnaseaduse vastavat sätet koosmõjus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1, mille järgi loetakse näilikuks selline tehing, milles pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
Kohtud on jõudnud järeldusele, et näilik abielu eeldab poolte vastavat kokkulepet, s.t mõlema poole teadmist ja soovi sõlmida abielu muul eesmärgil kui kooselu. Siiski on Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas seadusandja selgitanud, et Perekonnaseaduse vastavast paragrahvist tuleneb üheselt, et abielu kehtetuks tunnistamisel ei ole lubatud tugineda tsiviilõiguse üldosas ettenähtud tehingute kehtetuse alustele, võimalik on kohaldada üksnes perekonnaseaduses toodud aluseid.
Seega saab tühistada ka näilikku abielu, mille sõlmimisel vaid ühel poolel puudus kavatsus täita abieluseisundiga seostud kohustusi ja teine pool oli sellest asjaolust heauskselt eksimuses.
Abielu ei tunnistata kehtetuks, kui näiliku abielu puhul on abikaasad pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi. Sel juhul jääb üle siiski ainult abielu lahutada.
Abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale.
Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et üks abielluja mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule, kohaldades perekonnaseaduse lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta käivaid sätteid.
Lahutamise korral on menetlus tsiviilkohtus sarnane nn tavaabielu lahutamisele. Siiski võib lahutada soovija olukord olla komplitseeritum, kui ta ei tea abikaasa elu- või asukohta või abikaasa, kellest soovitakse lahutada, elab teises riigis. Seegi olukord ei ole väljapääsmatu. Kaalukatel asjaoludel saab taotleda kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist.
Samuti võib kaasneda abielu jooksul soetatud vara, kui abikaasade ühisvara, jagamine.
Kogu menetluses saab jurist nõustada, koostada vajalikke dokumente, avaldusi ja taotlusi, esindada kohtus.
Otsesõnu fiktiivabielu eest Eesti karistusseadustik vastutust ette ei näe. Küll aga on praegu karistatav ametiasutustele valeandmete andmine. Teatud juhtudel võidakse fiktiivabielude puhul tegu klaasifitseerida Karistusseadustiku inimkaubandust käsitleva vastav sätte kohaselt. Nimelt, inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.
Fiktiivabielu on siiski dokumentide järgi PÄRIS abielu ja see on juriidiliselt jõus nii Eestis kui ka välisriigis (ühine vara ja võlad, lapsed jne). Abielu õiguslikele tagajärgedele on pühendatud perekonnaseaduses terve kolmas peatükk, seega ei ole tegemist vaid „pitseriga paberil“.
Kui fiktiivset abielu on võimalik kehtetuks tunnistada, on see tühine algusest peale ja peale ebameeldiva kogemuse ning pika ja emotsionaalselt kurnava aga ka kuluka kohtuprotsessi muid tagajärgi kaasa ei too.
Kui aga abielu tuleb lahutada, tuleb arvestada perekonnaseadusest tulenevate võimalike kohustustega.
Esmalt tuleb korraldada abikaasade varasuhted. Kui varasuhte liigiks on valitud varaühisus, kuulub üldreeglina kogu abielu jooksul soetatud vara abikaasadele ühiselt. Seda ka sõltumata sellest, kelle nimele on see registreeritud või kes on selle omandamisse rahaliselt panustanud. Samuti vastutavad abikaasad solidaarselt abielu jooksul võetud laenukohustuste eest. Vastupidist tuleb kohtus tõendada ja see ei pruugi olla kerge ülesanne. Lisanduda võib teatud juhtudel ka lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus.
Teiseks probleemiks võib olla lastesse puutuv. Kui fiktiivse abielu naispool rasestub ja sünnib laps, siis eeldatakse perekonnaseaduse kohaselt selle lapse põlvnemist lapse ema abikaasast. Põlvnemisest tuleneb aga omakorda rida kohustusi. Tuntuim nende seas on lapse ülalpidamise kohustus. Seega võib tekkida olukord, kus fiktiivselt abiellunud mees on kohustatud elatist andma mitmele lapsele, kelle emaga ta tegelikult kunagi reaalselt suhtes olnud ei ole ning kelle eostamises ja sündimises tal mingit osa olnud ei ole.
Abielu lahutamiseks aga ka kehtetuks tunnistamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse maakohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks, lisada hagiavaldusele abielutõend ja tasuda riigilõiv 100 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb samuti hagiavaldusele lisada).
Võimatu on öelda, kui kaua võib kohtumenetlus kesta, see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti kulub sellisele kohtumenetlusele rohkem aega, kus üks osapooltest elab teises riigis või kelle elu- ja viibimiskohta ei ole üldse võimalik kindlaks teha.
Fiktiivsed abielud on probleemiks iga riigi jaoks. Eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel.
Alahinnata ei tohi aga võimalikke tekkivaid probleeme fiktiivselt abiellunud isiku jaoks.
Mida saab teha Eesti kodanik, kes on sõlminud fiktiivabielu ning siis saanud aru, et see kõik on pettus, kelle poole tuleks abi saamiseks pöörduda?
Kui abielu on sõlmitud, ent abiellunu on mõistnud, et tegutses enda huve kahjustades, tuleks kiiresti pöörduda pädeva juriidilise abi saamiseks juristi poole ning algatada vastavalt abielu kehtetuks tunnistamise või selle lahutamise menetlus. Mida kiiremini abielu lahutatakse, seda vähem saab tekkida laste ja varaga seotud probleeme.