01.08.2019
Linnamäe pais
Kas 750 lõhekala aastas on mõistlik hind töötava Jägala jõel asuva Linnamäe HEJ lammutamise eest või on see kuritahtlik Eesti rahva kultuurimälestise hävitamine? küsib Riigikogu liige ja Jõelähtme Vallavolikogu liige Kai Rimmel.
29. juulil 2019 tutvus keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) koos teda saatvate ametnikega Linnamäe paisuga, hüdroelektrijaamaga ning sellega seonduva probleemistikuga. Külalisi võõrustasid Jõelähtme valla ja elektrijaama omaniku esindajad ning allakirjutanu.
Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) ja pais on rajatud 1922–1924 ning samast ajast on Jägala jõe paisutamisest tekkinud Linnamäe paisjärv. HEJ-i hoone on 1924. aastal tunnistatud kauneimaks tööstusehitiseks ning 2018. aastal on Linnamäe pais kuulutatud kultuurimälestiseks.
2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise järel on Jägala jõgi tunnistatud lõheliste elupaigaks ning kuigi siis lubati selgelt, et olemasolevaid vesiehitisi lõhejõeks tunnistamine ei muuda, on ametkondade seisukohad muutunud ning nüüd on sihiks võetud paisu lammutamine, et kaladele liikumisteed avada.
Linnamäe HEJ on Eesti Energia poolt taastatud kümmekond aastat tagasi ning toodab sellest ajast saadik Eesti suurima hüdroelektrijaamana taastuvenergiat. Riigifirma müüs elektrijaama 2017. aastal avalikul enampakkumisel Wooluvabrik OÜ-le, kelle taotlusel praegu Keskkonnaamet veeloa andmist menetleb.
Jägala jõe alamjooksul asuvad kaks hüdroelektrijaama toodavad aastas 15 000 megavatt-tundi elektrienergiat. Jaamade töö iga on veel 50 aastat. 15 000 MWh x 50 aastat = 750 000 MWh süsihappegaasi 900 000 tonni.
Kahe jaama sulgemisel tuleks aastas ligi 12 hektarit metsa ahjus ära põletada seega 12×50 = 6000 hektarit. Jõe avamine annaks aastas Soome lahele kuni 1500 lõhekala juurde, mida peame Soome riigiga võrdselt pooleks jagama. Eesti saaks igal aastal 750 lõhet. Kokkuvõttes on valida: kas 50 aastaga 37 500 lõhekala või 900 000 tonni süsihappegaasi.
Jõelähtme vald on väga huvitatud Linnamäe paisjärve säilimisest ning kohalike elanike poolt on kogutud selle toetuseks üle kahe tuhande allkirja. Vald on sõlminud koostöölepingu Maardu linnaga, et ühiselt tegutseda järve säilimise nimel.
Kohtumisel tutvustati keskkonnaministrile Linnamäe paisu tekkelugu ning kõiki ülaltoodud aspekte põhjalikumalt ning juhiti tähelepanu veeseaduses sätestatud võimalusele, et olukorras, kus põrkuvad keskkonnakaitse (lõheliste liikumistee) ja muinsuskaitse huvid (pais on kaitse all), tuleb kalade läbipääsu nõuet leevendada või sellest sootuks loobuda.
Jõelähtme valla eestvõttel on uuritud järve ümbrust ning tuvastatud mitme rahvusvahelise kaitse all oleva nahkhiireliigi elupaigad. Seega ei ole alust rääkida ainult lõheliste kaitsest, vaid tuleb rääkida ka nahkhiirte kaitsest.
Keskkonnaminister Rene Kokk väljendas mitmetunnise kohtumise lõpus seisukohta, et tema isiklikult paisu lammutamist ei toeta. Linnamäe paisuga seonduva probleemistiku lahendaks hästi ära kaitsekorralduskava muutmine, sinna nahkhiirte kaitse lisamine ning lõheliste kaitsealaks oleva jõelõigu lühendamine. Ametnikud peavad lahenduse korrektselt ära vormistama.
Tuleb silmas pidada, et me ise peame riigis oma mured lahendama. Isegi Vene ajal julgesid sirge seljaga mehed jätta Võhma Lihakombinaadist iga kolmanda vaguni Moskva poole saatmata, kuid täna näitab Brüsseli ees lömitamine nii kaine mõistuse kui ka sirge selja puudumist.
Veelgi enam panevad imestama Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnad ERR-ile 31. juulil, et ministeerium kaalub endiselt ka Linnamäe paisu likvideerimist, tuues ebaadekvaatseid võrdluseid Sindi tammi lammutamisega. Siinkohal on kurb ja kummastav, et asekantsleril polnud nii palju huvi teema vastu ja austust ministri ning ümarlaual osalejate vastu, et oleks arutelul osalenud nina nutitelefonist tõstes.
Tekib paratamatult küsimus, miks asekantsler on nii läbinähtavalt Linnamäe HEJ tammi lammutajate toetamisele asunud.
Niisamuti ei peaks me midagi tegema ainult euroraha saamise eesmärgil, kuid täna ei leia kaine talupojamõistus küll muud põhjendust tammi lammutajate toetamiseks, kui rahanuts 750 lõhe eest aastas.
Kai Rimmel
Riigikogu liige
EKRE Jõelähtme osakonna esimees
Jõelähtme Vallavolikogu liige
