„Ebaseaduslik“ minister

Uute Uudiste kaasautor Priit Tali kirjutab sellest, et kui ministril pole õigust oma haldusalas otsuseid teha, siis on see amet paras fiktsioon.

„Martin Helme püüdis rikkuda seadust ning õigusvastaselt PPA peadirektor lahti lasta. Sellisel ebaseaduslikult tegutseval ministril ei ole kohta valitsuses.

Sellist väidet taotakse meile juba mitmeid päevi igast suunast. Kas nii ongi? Aga ehk aitaks taaskord vana hea loogika?

Kas keegi kujutab ette ükskõik millist pätti, kes võtab ette mistahes seaduserikkumise TEADES, et ta igal juhul vahele jääb? Mina küll sellise olemasolusse ei usu. Olgu tegu varguse, altkäemaksu, ärandamise või ükskõik mille muuga – igal juhul ju loodetakse ja usutakse, et asi läheb läbi ja pääsetakse puhtalt. Loogiline?

Kui nüüd Helme püüdis Vaherile kinga anda, siis mina olen täiesti veendunud, et ta uskus endal sellise õiguse olevat. Kui me eeldame, et ta TEADIS, et siseminister seda teha ei saa, siis ta ju ühtlasi TEADIS, et see mitte mingil moel ei õnnestu. Järeldus (vähemalt minu jaoks) on üks – ta oli veendunud, et ministril on seaduslik õigus enda alluvate tagandamiseks.

Ka minu jaoks oli täielik üllatus, et üks minister peab enda haldusalas oleva ameti juhi lahtilaskmiseks küsima luba peaministrilt. Või täpsemalt, paluma peaministril seda teha. Hüva, nüüd ma tean. Et see mulle imelik tundub, see on minu asi. Kui seadus ja reeglid on sellised, siis tuleb neid täita.

Seega näen mina Martini pattu asjaolus, et ta ei olnud kursis kõigi asjakohaste eeskirjade ja tegutsemisnormidega. Muidugi on ka see piisavalt suur puudujääk, kuid inimlikult siiski mõistetav. Mõni kuu ametis olnud ministri puhul, kes pealegi on mõned päevad asendanud teist ministrit, võib loogiliselt eeldada, et ta veel ei tunne põhjalikult KÕIKI õigusakte, mis tema (ja teise ministri) tegevusega seonduvad.

Ei-ei, see ei ole ega saagi olla vabandus või õigustus! Siin kehtib vana hea ütlus „Ära eelda, vaid väljenda oma eeldust“, ehk et vähegi ebakindlal pinnal olles tuleks konsulteerida nendega, kes sellel pinnal kauem olnud ja mitte uskuda iseenda eeldust, kuitahes loogiline see eeldus ka ei tundu. Selle jättis Helme tegemata ning usaldas liigselt loogikat.

Kordan, see ei ole õigustus, kuid seda saab mõista ning ka andestada, kui minister toimunust tulevikuks järelduse teeb. Ning selline patt on siiski määramatult väiksem, kui teadlik seaduserikkumine.

Mina näen selles olukorras üksnes Helme(de) liigset enesekindlust ja loogika usaldamist ning olen päris veendunud, et intelligentsete meestena on neil juhtunust tarvilikud järeldused kõrva taha pandud.

Uskuda, et Helme põhjalikult TEADIS kehtivaid protseduurireegleid ning TEADLIKULT eiras neid, samas ise TEADES, et see läbi ei lähe – seda saab uskuda ainult see, kes terve mõistuse kiuste hirmsasti TAHAB uskuda. Aga selliseid on meil muidugi palju.

Muide, mul ei ole õnnestunud kusagilt lugeda kellegi poolt väljendatud mõtet, et PPA peadirektori lahtilaskmine iseenesest oleks (või oleks olnud) halb mõte või vale tegu. Lärm käib ainult selle ümber, KUIDAS seda teha taheti. Omaette mõttekoht?“