01.02.2016
Mart Helme
Avaldame Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme kommentaari tänasele Eesti Päevalehe artiklile “EKRE loob ühendust islamivastaste ja Putini-meelsetega”:
Võib-olla võinuks Eesti Päevalehe tänasele artiklile jätta reageerimata, sest enamik lugejad hammustavad artikli autori töömeetodi hõlpsasti läbi. Meelevaldseid seoseid luues püütakse näidata, et meie erakonna võitlus massiimmigratsiooni vastu ja rahvusriikide püsimise eest on justkui Putini organiseeritud.
Samas ei saa sellist alatut laimukampaaniat vaikides pealt vaadata, sest Eesti Päevalehe meetod ongi panna lihtsameelsed uskuma: kus suitsu, seal tuld. Et kui juba leht kirjutas, siis “küllap seal midagi on”.
Head inimesed, olgu see selgelt ja ühemõtteliselt öeldud – Konservatiivsel Rahvaerakonnal pole mitte mingisuguseid, ei avalikke ega varjatud sidemeid Putini kuritegeliku režiimiga. Pole kunagi olnud ega ka ei tule. Tuletan siinkohal meelde, et see ei ole meie erakond, kellel on koostööleping Ühtse Venemaaga, see pole meie erakond, kes soovib Venemaale uue piirilepinguga ära kinkida 5,2 protsenti Eestist. See pole meie erakond, kes hangeldas elamislubasid Vene mafioosodele.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on üks paljudest Euroopa parempoolsetest ja Konservatiivsetest erakondadest, kes püüavad massiimmigratsiooni ja islami tõkestamise küsimuses teha riikideülest koostööd. Miks? Sest riikidevahelised ametlikud diplomaatilised kanalid on jäänud probleemi lahendamisel jõuetuks. Euroopa liidrid on migratsioonikriisi suhtes üles näidanud hämmastavat lühinägelikkust.
Eesti Päevaleht on teinud nüüd “avastuse”, et mõni nendest organisatsioonidest, kes koondnime Fortress Europa all korraldavad 6. veebruaril üle Euroopa massimeeleavaldusi, on kunagi öelnud midagi positiivset Putini või Venemaa kohta. Sellest piisab ajakirjanikule, et tõmmata mõtteline joon Konservatiivse Rahvaerakonna ja Putini vahele.
Me peame aru saama sellest, et Euroopa poliitiline maastik on äärmiselt eripalgeline. Ka parempoolsete ja konservatiivsete jõudude seas on erakondi, kelle ajalugu ja poliitilised huvid on Eesti ajaloost ja huvidest suurel määral erinevad. On päevselge, et paljudes küsimustes me oma partnerorganisatsioonidega ühist keelt ei leia. Aga see pole ka eesmärk. Diplomaatilist koostööd ei tehta ainult nendega, kellega ollaks sada protsenti ühel meelel. Koostööd tehakse küsimustes, kus huvid kattuvad.
Antud juhul teeme me Euroopa parempoolsetega koostööd massiimmigratsiooni, islamiohu ja väikeriikide otsustusõiguse küsimustes. Meie koostöö ei puuduta ühtki teist teemat. Me saame aru, et rahvusriikide Euroopa eest seisjate koostöö häirib tõsiselt Euroopa Ühendriikide loomise suuvoodreid. Ja kuna ükski mõistuslik argument rahvuste ja rahvusriikide hävitamise kaitseks ei toimi, võetakse taas kasutusele vene kaart. Tegelikult kõneleb see üksnes selle kaardi kasutajate moraalsest ja intellektuaalsest pankrotist. See kõneleb nende propagandistlikust agooniast.
Kellelegi pole uudiseks, et Vene propaganda püüab parempoolsete ja rahvuslike jõudude kriitikat valitsuste aadressil enda huvides ära kasutada. Demokraatlike riikide opositsiooni väljaütlemiste võimendamine on olnud Venemaa propaganda õõnestustaktika juba aastakümneid. Aga see ei tähenda, et Venemaalt tuleks propagandarelv võtta käest Eesti poliitilise opositsiooni tasalülitamise hinnaga. Teisisõnu, me ei pea oma meeleavaldusi ära jätma ainuüksi sel põhjusel, et võib-olla tahab seda kajastada mõni Vene propagandakanal või saabub kohale mõni Putini pildiga Vene provokaator. Meie sellise primitiivse suukorvistamise katsega kaasa ei lähe. Me tahame, et Eestis jääks alles sõnavabadus ja terve mõistus. Eesti Päevalehe ja teiste vasakpoolsete vastutegevuse kiuste.
UU