26.08.2019
Vana ja sigatsemistest väsinud Tarand jätkab ometigi alatustega.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) läheb 2000 eurot sihtasutusele tagastamata jätnud endise eurosaadiku Indrek Tarandi asjas prokuratuuri vastu kohtusse.
SAPTK-i juht Varro Vooglaid ütles BNS-ile, et ta vaidlustab Tallinna ringkonnakohtus riigiprokuratuuri otsuse mitte alustada raha omastanud Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetlust.
Eelmisel nädalal ei rahuldanud riigiprokuratuur SAPTK-i kaebust Põhja ringkonnaprokuratuuri otsusele mitte alustada kriminaalmenetlust Indrek Tarandi suhtes. Riigiprokurör nõustus Põhja ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, millega jäeti SAPTK-i kuriteokaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata.
SAPTK-i juht Varro Vooglaid ütles BNS-ile, et riigiprokuratuuri seisukoht, et sisuliselt 2000 eurot välja petnud Indrek Tarandi käitumises puuduvad vara omastamise kuriteo tunnused, teeb paraku nõutuks ja üksnes kinnitab veendumust, et Eesti Vabariigis on teatud inimesed niiöelda võrdsemad kui teised, elades sisuliselt väljaspool kehtivat õigust.
“Tarand võib võõrast vara omastada ja seejuures veel irvitada, kuulutades rahvusringhäälingu vahendusel avalikult vara omastamise kavatsust. Prokuratuur ütleb oma kõrgeimal tasandil seepeale täiesti arusaamatult, et tegu on lihtsalt “retoorilise kalambuuriga” ja ongi kõik. Rohkem kui Tarandi käitumine valmistab pettumust tõdemus, et õiguskaitseorganitele ei saa Eestis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota. Tarandi puhul on aga selge, et tegu on lihtlabase petisega, kel puudub elementaarne väärikus,” märkis Vooglaid.
29. juulil teatas Põhja ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, et SAPTK-i juhi Varro Vooglaiu esitatud avaldus Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetluse alustamine karistusseadustiku omastamise paragrahvi järgi on põhjendamatu.
“Põhja ringkonnaprokuratuur põhjendas oma otsust kriminaalmenetlust mitte alustada asjaoluga, et SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks arvelt Tarandi arvele raha üle kandes ei olnud maksekorralduses täpselt selgitatud, mille eest see 2000 eurot üle kanti ning et ka eelnevalt ei olnud kokku lepitud, mis tingimustel on Tarand kohustatud raha vastu võtma või selle tagastama,” ütles Vooglaid BNS-ile.
Vooglaid nentis, et prokuratuuri hinnangul puuduvad Tarandi tegevuses omastamise paragrahvile vastavad tunnused ning tegemist on ühepoolsest tehingust tuleneva vaidlusega ja raha tagastamise nõudega on võimalik pöörduda tsiviilkohtusse.
Vooglaid ütles, et seda prokuröri hinnangut ei saa pidada põhjendatuks. “Prokuratuur on jätnud tähelepanuta fakti, et SAPTK-i poolt Tarandile tehtud ülekandes märgitud makse selgitus kirjeldatakse üheselt, milleks talle raha üle kanti ning Tarand on nii eraviisiliselt kui avalikult kinnitanud arusaamist tõsiasjast, et SAPTK-i poolt kanti talle raha üle Mart Riebergi ja Meelis Osa kohustuse täitmiseks,” ütles ta.
“Esiteks on maksekorralduses selgelt kirjas, et ülekanne on tehtud Riebergi ja Osa nimel. Teiseks andis Riebergi ja Osa kaitsja Urmas Simon e-kirja teel Tarandi esindajatele selgesõnaliselt teada, et SAPTK poolt tehtud ülekanne kujutab endast Riebergi ja Osa kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt. Kolmandaks on Tarand oma esindajate vahendusel vastavat arusaamist ka selgelt kinnitanud – küll niisuguse kohustuse täitmise aktsepteerimisest keeldudes, ent ometi väljendades selgelt mõistmist, et tegu on just nimelt Riebergi ja Osa eest kohustuse täitmisega. Neljandaks olen ma ise Tarandile ja tema esindajatele korduvalt selgitanud, mille eest SAPTK poolt talle raha üle kanti,” märkis Vooglaid.
Vooglaid lisas, et neid asjaolusid silmas pidades on selgelt ekslik prokuratuuri hinnang, et Tarand ei pruugi aru saada, mille eest SAPTK talle 2000 eurot üle kandis.
“Ehkki Tarand keeldus Riebergi ja Osa kohustuse täitmisest SAPTK-i poolt, on taoline kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt õiguspraktikas tavaline. Sellise võimaluse näeb ette ka võlaõigusseadus, kus on kirjas, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ning kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest,” selgitas ta.
Vooglaiu sõnul on prokuratuur ignoreerinud ka keskse tähtsusega tõsiasja, et Tarand lubas selgesõnaliselt SAPTK-ile liigselt saadud raha tagasi kanda.
“Tarandi esindajate poolt 27. mail e-posti teel saadetud vastav kinnitus ei jäta vääriti mõistmiseks mingit võimalust: “Kuivõrd Indrek Tarand ei kogu annetusi Mart Riebergi ja Meelis Osa nimel, tagastab Indrek Tarand selliselt laekunud ülekande selle tegijale, see on Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks”,” märkis Vooglaid.
Vooglaiu sõnul avalduvad Tarandi käitumises ka kelmuse tunnused, sest asjaolud viitavad tema poolt teadlikult valeliku lubaduse andmisele SAPTK-ile raha tagasi kanda, et saada sama summa teistkordselt ka Riebergilt ja Osalt.