Helmete kavandatav umbusaldamine kui viha kindlameelsete vastu

Jüri Ratase umbusaldamine on tänaseks juba minevik, kuid opositsioon on lubanud täna alanud Riigikogu uuel tööhooajal algatada järgmised, sedapuhku rahandus- ja siseministri vastu.

Hiljuti ütles üks diplomaatilise korpuse töötaja eravestluses ühe EKRE juhtpoliitikuga praeguse valitsuse hiljutise umbusaldamise kohta: “Kuidas on võimalik, et teil umbusaldatakse valitsust sellisel alusel? Meil peab selliseks algatuseks siiski ka reaalset põhjust olema!”

Siin tekitaski opositsioon Eestile arvestatava mainekahju: mängiti kõvasti isiklike solvumiste ja võimupoliitikute kõnekasutuse peale, et toimivat valitsust kukutada või temasse lõhesid tekitada. Räägiti mingitest solvatud ühiskonnakihtidest, kes ise sellest erilist probleemi ei tee, aga ka sellest, kui halvasti pidavat meist “ekrestumise” tõttu nüüd välismaal mõeldama.

Mujal kaasneb umbusaldamine enamasti suurte prohmakatega riigi juhtimises, majanduses või üldpoliitikas. Eestis seda pole – isegi välispoliitilise suuna muutus Saksamaa ja Brüsseli asemel USA ja Poola suunas on täiesti demokraatlik. Ükski valitsuse otsus pole maad katastroofi poole keeranud, kuigi opositsioon ja eriti Reformierakond üritavad seda igati tõestada.

Mis aga puutub Mart ja Martin Helmesse, siis nende umbusaldamine on suunatud kogu EKRE vastu. Mehed ise aga on pälvinud oponentide viha just seetõttu, et nad ei anna järele, ei hakka vabandama, ei alanda ennast, vaid jätkavad kindlalt oma kurssi, andmata grammigi järele. Eriti nähtav oli see Mart Helme peedistamise ajal, mil ministri kindlameelsus ajas mõned sotsitarid ja oravatarid vihapisarates kiljuma: mis see siis olgu, need mehed ei murdu!

Seega võib eeldada, et EKRE ministrite lahtikangutamise taga ei hakka endiselt olema mitte reaalsed prohmakad, vaid endiselt kellegi solvamine, “retoorika” ja “räige sõnakasutus”, “mainekahju”, “õigusriigi lammutamine” ja palju muud sellist. Ehk siis viha kindlameelsete meeste vastu, kes ei tõmba küüru selga.