14.09.2019
Vahel tundub, et avatusest karjuvad ettevõtjad eiravad kasumi nimel lausa igasuguseid reegleid, seadusi ja kokkuleppeid, olgu need rahvusriigi või EL-i omad.
Delfi kirjutab: “Kui kolmandast riigist välismaalane peab Eestis töötamiseks end kasvõi lühiajaliselt registreerima, siis Eesti lippu kandvatel alustel seda nõuet pole. See tähendab, et näiteks Ukraina või Valgevene meremehed saavad Eesti alusel viisa, elamisloa ja registreeringuta raha teenida.
Eesti meremeeskonna esindajad leiavad, et säärane reegel kahjustab eestlastest meremeeste huvisid. Ligi 5000 professionaalset Eesti meremeest töötavad Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) väitel välismaal just töökohtade nappuse tõttu.
“Juba täna on [Eesti meremehed – toim] kaotanud kümneid töökohti peamiselt Ukrainast pärit odavtööjõule,” edastas EMSA esimees Jüri Lember siseministeeriumile. Lember märkis, et igasuguse loa või registreeringuta välismaalase töötamine Eesti riigilipuga alusel on seadusvastane.
Politsei- ja piirivalveamet on kinnitanud, et välismaalased ei vaja Eesti lipu all sõitval laeval töötamiseks elamisluba, viisat ega lühiajalist registreeringut. Õiguslik alus Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks tuleneb veeteede ameti väitel välislepingutest, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonist ja ILO konventsioonist meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta.”
Seega siis on ettevõtjad ära kasutamas üht lünka, tuues EL-i tööturule odavat võõrtööjõudu ja süües välja eestlastest (ehk euroliidu-sisese) tööjõu. Nii tekitatakse ühel EL-i liikmesmaal oma kasumi nimel meremeeste seas tööpuudus ja suurendatakse sotsiaalseid pingeid.
Eestis on kombeks olla ustav Euroopa Liidule – ainult rahvuskonservatiivid lähtuvad rahvuslikest huvidest. Kuid isegi kõige avatumad ja euromeelsemad hülgavad lojaalsuse Liidu reeglitele, kui selle taga on raha. Loogiliselt võttes peaks nende otsused arvestama ennekõike Euroopa majandusruumi vajadustega ning seejuures peaks nad kasutama siinseid vahendeid ennekõike.
Paradoksaalne, aga siinjuures tundub EKRE kõige rohkem EL-i huvidest kinni pidavat. Kuigi EKRE-t süüdistatakse EL-i vastasuses ja oponendid peavad ennast tõelisteks “eurooplasteks”, näib reaalsus vastupidisena.
Ettevõtjad soovivad siia tuua kolmandatest riikidest, nõudes ka seadusandlusesse üha suuremat piirangute kaotamist. Mart ja Martin Helme aga kogu aeg rõhutanud: võõrtööjõul on peaaegu piiranguteta võimalik siia tulla miljardi inimesega ruumist Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Kaug-Idas.
Euroopa Liidu riikides on tohutult töötuid, sealhulgas näiteks Hispaanias on tööpuudus noorte seas olnud 40% ligidal. Oleks loogiline, et need inimesed liiguvad liidusiseselt ja lahendavad tööjõuprobleeme. Aga ei.
Mõistagi on Lääne-Euroopas kõrgemad palgad ja Eesti töökohad neid ei meelita. Siinsed ettevõtjad neile midagi sellist ei maksakski, seega hülgavad nad liidu sisehuvid ja toovad töölisi arengumaadest, minnes mööda mistahes seadustestest, nii riikide kui EL-i omadest.
EL-i sees ei maksa ettevõtjatele midagi ei ühine tööturg, ei ühised majandushuvid ega seadusedki. Majandusliidust võetakse endale vaid see, mis kasulik, kõik, mis kasumit ei too, aga heidetakse kõrvale, otsides kasulikumat liidust väljaspoolt.
Nii tundubki, et Euroopa Liidu sisest tööturgu eelistavad rahvuskonservatiivid on tegelikult kõige rohkem Euroopa ühtsust hoidvad, Brüsseli-meelsed aga lakuvad sealseid taldu ainult seni, kuni raha voolab, pärast aga vaatavad Kolmanda maailma orjatööjõu poole. Pealegi on rahvuskonservatiivid isegi vähem “rassistlikud” kui vaeste maade tööjõudu ekspluateerivad liberaalselt “avatud” ettevõtjad.
UU