16.09.2019
Õigluskaalud on Eestis prokuratuuri poolelt väga valeks vajunud. Pilt on illustratiivne.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtu poole, et vaidlustada Riigiprokuratuuri otsus mitte alustada Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetlust.
Kaebuse kohaselt ei ole põhjendatud Riigiprokuratuuri seisukoht, nagu poleks tõendatud Tarandi poolt kuriteo toimepanemine SAPTK vara omastamise näol. Eriliselt on kaebuses pööratud tähelepanu Riigiprokuratuuri arusaamatule seisukohale, nagu ei oleks Tarandi poolt 2000 euro ulatuses SAPTK vara omastamine piisavalt manifesteeritud ja nagu oleks vastava tahte väljendamine ERRi portaalis avaldatud artiklis käsitletav pelga kalambuuri ehk vaimuka naljana.
“Kaebaja on korduvalt tõendanud, et Indrek Tarand on nii meilides kui ka avalikuse poole pöördudes korduvalt manifitseerinud, et ta soovib ja peab talle topelt ülekantud raha endale ja muudab (on juba muutnud) endale kuuluvaks ning jätab senise omaniku (SAPTK) talle kuulunud rahast kestvalt ilma. Avalikusele suunatud pöördumiste põhjal saab iga kõrvalseisja ja objektiivne vaatleja järeldada, et Indrek Tarand soovib ka edaspidi SAPTK poolt ülekantud raha omanikuna käituda,” seisab 14. septembril esitatud kaebuses.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul vaidlustatakse Riigiprokuratuuri otsus, kuna selle põhjendustega on võimatu nõustuda. “Indrek Tarand on ilmselgelt omastanud SAPTK raha ja
sisuliselt petnud välja 2000 euro asemel 4000 eurot. Küsimus ei ole vaid Tarandi käitumises ja prokuratuuri otsuses, vaid selles, millises riigis me elame. Küsimus on selles, kas seadused kehtivad kõigile või on meil siin teatud ring prominente, kes võivad mitte ainult karistust kartmata õigust rikkuda, vaid teha seda avalikult irvitades,” selgitas ta.
Vaidlus SAPTK ja Indrek Tarandi vahel puhkes pärast seda, kui Tarand lubas maikuus tagastada SAPTKle 2000 eurot, mille viimane kandis üle Tarandiga lepitusmenetluses kokkuleppe sõlminud Mart Riebergi ja Meelis Osa kohustuse täitmiseks, ent pärast sama summa ülekandmist Rieberi ja Osa poolt taganes Tarand oma lubadsest SAPTKle raha tagasi maksta ja kuulutas ERRi portaalis avaldatud artiklis, et peab seda raha hoopis Jumala kingituseks.
Juunikuus pöördus SAPTK kriminaalmenetluse alustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole, mis jättis menetluse algatamata, tuues põhjenduseks väite, et Tarand ei pruukinud täpselt mõista, mille eest talle SAPTK poolt raha üle kanti. Augustis teatas kriminaalmenetluse algatamata jätmisest ka Riigiprokuratuur, põjendades niisugust otsust selgitusega, et vara omastamine Tarandi poolt ei olevat piisavalt manifesteeritud.
Karistusseadustiku paragrahvi 201 lõige 1 kohaselt on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest nähtudette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Vooglaiu lähemat selgitust kohtusse pöördumise põhjuste kohta saab vaadata tema videokommentaarist