Maale elamiseks on vaja vaid tahtmist ja ideid

Täna peeti Lääne-Virumaal Sõmerul maal elamise päeva avasündmus, kus teiste hulgas võttis sõna ka maaeluministeeriumi esindaja Marko Gorban, kuna minister Mart Järvik viibis samal ajal Lõuna-Koreas kontakte loomas.

Põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban rääkis sellest, kuidas suunata maaelu arengut koosloomes riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vahel eeldusel, et initsiatiiv tuleb alt üles.

Ta tõi positiivse näitena maaelu tulemusliku lähenemisena LEADER-programmi, mis on toetanud maapiirkondi seitsme aasta jooksul 90 miljoni euroga, mis on hõlmanud seejuures üle 3000 projekti.

Maale elamise minemise kriteeriumidena on enim esile toodud korralike teede olemasolu, töökohti, teenuste kättesaadavust, turvalist keskkonda ja tugevat kogukonda.

Oma loo maale elama minemisest rääkis Pärnumaa Jaanihanso siidritalu peremees Aivar Roosimaa, kes kolis tallu 2000. aastal, olles siis 26-aastane..

Ta rääkis, et tal pole jagada sellist eneseleidmise lugu, kus ta müüs maja maha ja läks ainsa sandaalipaariga üksikule rabasaarele. Mustamäel elanud pere otsis maamaja, mis ei asuks linnast rohkem kui saja kilomeetri kaugusel. „Oli vaid teada, et kontoris töötada ei taha, välismaale minna ei taha, oli vaja luua endale töökoht ja asutada ettevõte,“ ütles Roosimaa.

Alguses ei osanud ta ühtegi maatööd – kui mootorsael kett nüriks sai, siis pani ta selle lihtsalt kõrvale. Kuid mõne aasta pärast avas hakkas ta õuntest siidrit valmistama ning on praeguseks edukas ettevõtja.

Maal elamise avapäevale olid oodatud koostööpartnerid, samuti osalevate omavalitsuste ja meedia esindajad, et anda üheskoos algatusele tugev tõuge. Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem tegusaid ja särasilmseid inimesi.

Laupäeval, 28. septembril avavad huvilistele oma uksed 35 valda Hiimaalt Setomaani ja Alutaguselt Häädemeesteni. Sel päeval ootavad huvilisi külla lasteaiad, koolid, tervise-, kultuuri- ja spordikeskused, külamajad ja ettevõtted – kohad, mis kujundavad elukeskkonda maal. Lisaks avavad oma väravad Aasta küla 2019 nominendid igast Eesti maakonnast.

Tänases näidisprogrammis said külastajad osa Veltsi Lasteaed-Algkooli õuesõppe tunnist, kus on läbi põimunud haridusasutuse ja kogukonna tegevused. Ubja külakeskuses oli teine koostöönäide, kus noorsootöö, noortekeskuse ja sotsiaalkorterite pidamine on delegeeritud külaseltsile.

Samuti tutvuti näidisprogrammi raames puidutöötlemisettevõtte FER Puit OÜ-ga. Laupäevasel Maal elamise päeval ootab Rakvere vallas külastajaid aga juba 18 asutust ja organisatsiooni.

Riik pakub juba praegu mitmesugust abi erinevate regionaalsete toetuste näol, et inimene saaks soovi korral maale kolida.

„Tänased väljakutsed maale asumiseks ei ole seotud üksnes teadmiste ja kutseoskuste arendamisega, vaid ka hoiakute kujundamisega maaelu jätkumiseks ja arenguks. Oluline on, et jätkuks mitmekülgne kultuuriline isetegevus maal, et siinne koolivõrk säiliks, et säiliks põlvkondade järjepidevus külades ja valdades,“ ütles maaeluminister Mart Järvik, kes on võtnud oma südameasjaks inimeste maale elama meelitamise. Sel eesmärgil tahab ta Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu osta kokku maid ja neid siis huvilistele rentida või müüa.

UU