Riigikogu liige Kalle Grünthal kirjutab sellest, kui ebainimlik on loksutada haiget last ühelt kliimavõitluse ürituselt teisele, selle asemel, et lasta tal koolis käia ja areneda.
Teatavasti kehtivad ausas poksivõistluses reeglid, et allapoole vööd ei lööda. Reeglite rikkujad loetakse põhimõtteliselt kaotajaks, sest suutmatus võidelda ausalt näitab lihtsalt poksija nõrkust. Kahjuks selliseid elementaarsed reegleid ei tunnista aga selle maailma vägevad, kes on kliimamuutuse/kliimasoojenemise propageerimise vankri ette rakendanud psüühiliselt haige lapse – Greta Thunbergi.
Tema poolt sõna otseses mõttes esitatud vihakõnes süüdistas laps ÜRO kliimakonverentsil praegust täiskasvanute põlvkonda selles, et tänu neile kukuvad kokku terved ökosüsteemid ning seetõttu oleme ulatusliku väljasuremise alguses. Jättes kõrvale asjaolu, kas kliimasoojenemise fakt on tõestatud või mitte, keskendun vaid Gretale ning tema tegevusele.
20. augustil 2018 alustas tollal 15-aastane Thunberg Rootsi parlamendihoone juures koolistreiki, eesmärgiga tõmmata tähelepanu kliimamuutustele. Kuni 9. septembril toimunud üldvalimisteni streikis ta igal koolipäeval, sealt edasi igal reedel. Ta ütles, et jätkab reedeti streikimist kuni Rootsi valitsus vähendab saastenumbreid Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud näitudeni. Hiljem on tüdruk osalenud erinevatel kliimameeleavaldustel kõnedega ning samuti esines ta Viinis peetud tippkohtumisel R20 Austrian World Summit.
Viimane suurem temapoolne etteaste toimus nagu eelpool märgitud käesoleva aasta septembris ÜRO kliimakonverentsil, kus tema väljaütlemised ja miimika oli tõeliselt hirmutav. Muidugi mitte sõnumi osas, vaid selles osas, et kliimahüsteeria propageerimiseks kasutatakse psüühiliselt haiget last.
Nimelt põeb tüdruk Aspergeri sündroomi, mis kuulub autismisarnaste psüühikahäirete hulka. Aspergeri sündroomiga inimesed mõistavad maailma teistest erinevalt ning osa inimese olemusest tundub neile võõrastav ja ebaloomulik. Mis on aga üleüldse psüühikahäire? Kui varem räägiti psühhiaatrias selles osas vaimuhaigusest, siis nüüdisajal on kasutusele võetud katusmõistena psüühikahäire. Jätan paraku siinkohal nimetama definitsiooni, kuidas nimetavad psüühikahäiret tavakodanikud, sest see on minu arvates on see ebaõiglane ning kohatu.
Kõige eelneva taustal on minu jaoks mõistetamatu, kuidas suudavad täiskasvanud inimesed oma ideede propageerimiseks kasutada ära haiget last, kes selle asemel, et tegeleda teadmiste omandamisega koolis, levitab kahtlase väärtustega ideid. Selge on see, et esinemise võimaluse andmine erinevatel kliimakonverentsidel ning meeleavaldustel ei ole pelgalt selle lihtsa tüdruku võimuses. Sellesse nimekirja võiks lisada veel ka purjetamise ÜRO kliimakonverentsile, mille maksumus ei ole kindlasti taskukohane ka päris igaühele.
Kõige kindlam viide lapse ärakasutamise faktile, viitab tema kõne ÜRO kliimakonverentsil, mille esitus oli emotsionaalselt tõeliselt hirmutav. Sellele järgnenud pressikonverents paljastas aga kogu tõe. Endisest osavast sõnaseadjast oli ajakirjanike küsimustele vastamise ajaks saanud tavaline tüdruk, kes on tõelises hädas vastuste otsimisel. Võib teha vaid ühese järelduse. Tüdrukut dresseeriti nagu tsirkusekoera vaid ettekande osas, mis puudutas tema kõnet ÜRO kliimakonverentsil. Ootamatult tekkinud situatsiooni osas pressikonverentsi näol ei oldud teda lihtsalt ette valmistatud.
Ja nüüd põhilise küsimuse juurde. Lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigused. Muuhulgas on konventsioonis märgitud ära, et lapsel on õigus haridusele, kuid samal ajal on tal ka kohustus koolis käia.
Samuti määratleb konventsioon ära, et kuna lapsed ei suuda oma õiguste ja huvide eest alati ise seista, vajavad nad täiskasvanute abi ning kaitset. Muuhulgas tuleb last kaitsta vaimse vägivalla eest ning teda ei tohi ära kasutada ja kuritarvitada teiste isikute eesmärkide saavutamiseks. Lisaks kaitsele peavad täiskasvanud tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda.
Minu jaoks on äärmiselt häbiväärne ja alatu, et kahtlase maiguga eesmärkide saavutamiseks jäetakse kõrvale Lapse õiguste konventsioon ning Greta Thunbergil ei lasta täita tema põhilist kohustust – käia koolis.
Muuseas, Thunbergi kliimastreik on inspireerinud ka kümneid tuhandeid noori üle maailma meelt avaldama ja nõudma, et kliima soojenemisega kaasnevaid probleeme võetaks tõsiselt. Selle liikumisega on ühinenud ka Eesti noored, kes osalevad kliimastreigil reedeti. Siinkohal on mul aga ettepanek streikivatele noortele. Lükake streik edasi laupäevasele päevale, sest siis on linnas rahvast palju rohkem liikumas ning teie sõnum on tulemuslikum. Samas saan aga ilmselgelt aru, et minu ettepanek jääb tähelepanuta, sest laupäeval kahjuks koolitunde ei ole.