Kuidas tehakse koolinoortele multikultuurset ajupesu – Mondo teab ja teeb

Ühe Tallinna kooli õpilane saatis Uutele Uudistele vihje selle kohta, mida õpetatakse neile koolis – materjal pärineb Mondo maailmakooli kodulehelt.

Lisaks ütleb see noor inimene, et selliseid “tarkusi” õpetav õpetaja kannab pusa kirjaga “emotsionaalselt ülesköetud naine”, et protestida EKRE vastu, ja ta kleepis klassi seintele ka LGBT plakateid. Mondo õpetused aga on üle mõistuse multikultuursust ülistavad.

Järgnevalt näited multikultuursest ajupesust noorte seas, mis tähendab õppematerjale Mondo kodulehelt. Need räägivad migratsioonist ainult positiivselt, jättes puudutamata arvukad negatiivsed küljed.

Mitmekultuuriline ühiskond on põnev, selles levivad mitmekesised ideed ning on võimalik kogeda erisuguseid stiile ja olukordi. Kogedes enda kõrval teistsugust ning analüüsides erinevusi, märgatakse ja avastatakse paremini ka sarnasusi ja ühisosa.

Mitmekultuurilises ühiskonnas (eriti sellises, kuhu immigrandid on saabunud suhteliselt hiljuti) on vähemused sageli olukorras, kus nad peavad olema tugevad ja leidlikud. Sellistena muudavad nad terve ühiskonna tugevamaks ja uuenduslikumaks.

Mitmekultuurilise ühiskonna liikmetel on tänu paljude kultuuride mõjudele võimalik kujuneda mitmekesisteks, tolerantseteks ning dünaamilisteks isiksusteks. Väärtushinnangud ja demokraatia mõiste on sellises ühiskonnas laiemad.

Maailm muutub üha enam vastastikku sõltuvaks nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sotsiaalselt. Eri kultuuridega kontaktis olles suudetakse edukamalt ühendada eri süsteeme ning parandada sellega kogu maailma sidusust.

Mitmekultuuriline riik on oma olemuselt rahvusvahelisem ning sellises riigis mõistetakse paremini ka ülejäänud maailma. Mitmekultuurilisus annab tänapäeva riigile dünaamilise ja areneva imago.

Muidugi ei räägi Mondo sellest, kuidas multikultuurne ühiskond tekitab kultuuriliste erinevustega pingeid juba olmetasandilt, sealt edasi aga maailmavaateni, näiteks naiste õiguste puhul Euroopas ja islamimaailmas; kuidas migrandid elavad põlvkondade kaupa sihtriikide sotsiaalsüsteemil; kuidas islam surub oma “väärtusi” kristlikule kultuuriruumile peale; kuidas Lääne-Euroopas hoogustub sisserändajate kuritegevus ja terrorism.

Edasi tulevad “nõrkused”, mis on samuti valdavalt suunatud “integreerijate”ja põlisrahva pihta, näidates sisserändajaid ausate ja süütutena.

On selliseid mitmekultuurilisi ühiskondi, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kui kultuurirühmad on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis teravnevad väärtushinnangute konfliktid.

Ühiskondades, kus on allasurutud vähemuskultuure, levivad kergesti ideed kultuuride hierarhiast – enamuskultuuride kandjad arvavad, et nende kultuur on kõrgem ja parem kui vähemuste oma. Vähemuskultuuridesse kuulujatel on suuremaid probleeme töö leidmisel ja ühishüvedest osasaamisel. See omakorda kallutab neid kergemini kuritegevusele.

Kui vähemuskultuuridele pööratakse vähe tähelepanu, siis neid ka ei mõisteta. Vähesest mõistmisest pole kaugel vääritimõistmine, mis on kõige sagedamini konfliktide allikaks. Nii tekivad näiteks müüdid mõnest rahvast kui patuoinast. Vähemusi võidakse süüdistada mõne ühiskonnaprobleemi põhjustamises.

Mitmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate rühmade häält ning teisi eiratakse. Mitmekultuurilisuse respekteerimise sildi all hoiab mõni valitsus tegelikult kontakti vaid vähemuste esindajatega, tõstes neid esile kui eliiti ning lõhestades sellega tervet kogukonda.

Mondo arvates peab seega sisserändajatele kõike ette ja taha ära tegema: neid mõistma, vähemustele suuremaid õigusi andma, pakkuma neile väärtusi, mida nad pole loonud. Oma osa saab ka Eesti rahvusriigi kontseptsioon.

Mõnevõrra problemaatiliseks teeb mitmekultuurilise Eesti mõistes see asjaolu, et riik on üles ehitatud rahvusriigi aluspõhimõttel. Põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti riik „peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. /…/  Samas näitavad lõimumisteemalised uuringud ühiskonna kihistumist ka etnilistel põhjustel, mis nõuaks riigilt suuremat panust sallivuse edendamisse.

Lõpetuseks soovitatakse ideid õppetööks

Omaette huvitav teema on sport, migratsioon ja mitmekultuurilisus. Nimelt näeb koondiste koosseisudes aina enam võõramaalasi. Uuri, millistest rahvustest sportlased esindavad riikide koondisi mitmesugustel spordialadel.

Uuri, kuidas ja missuguste seadustega on Eestis tagatud vähemuste õigused. Kas selline õiguste kaitse on sinu arvates piisav?

Missuguseid seoseid saab esitada ajaloos toimunud koloniseerimise ja tänapäeval toimuva migratsiooni vahel? Kas varasematest koloniaalriikidest rändab enam inimesi n-ö emamaale?

Selliste õppekavade järgi noori õpetades tulevadki neist globalistid ja multikultuursuse pooldajad, kes hülgavad oma rahvusriigi ja rahvuse kaitsmise põhimõtted.

Mondo MTÜ ütleb ise, et on suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev Eesti organisatsioon. Seda kõike võiks teha ka globalistliku ideoloogiata, täpsemalt – MTÜ võiks lõpetada kultuuride segamise propaganda.