30.09.2019
Politsei
Danske Panga Eesti filiaali endise juhi Aivar Rehe otsimisega käitus politsei kahetsusväärselt käpardlikult, mida esialgu püüti varjata ja seejärel siluda. Kogu selle juhtumi valguses kutsus siseminister Mart Helme selle eest vastutavad isikud vaibale.
Kuna tegemist on sensitiivse teemaga, kus ühelt poolt oli kahtlus suitsiidis ning teisalt oli tegu ulatusliku rahapesu süüdistuse alla sattunud panga juhiga, siis sellega tegelemine oleks pidanud olema eriti põhjalikult läbimõeldud ning professionaalne.
Paraku läks kõik valesti juba algusest peale. Teema, mis niigi tekitas kohe erinevaid spekulatsioone ja vandenõuteooriaid, sai politseiotsingute käigus aina kütet juurde.
On oluline, et kogu see operatsioon oli suure avalikkuse ja meedia, kaasaarvatud välismeedia, tähelepanu all, sest Rehe surma tagamaad pälvisid tähelepanu ka suuremates rahvusvahelistes uudisteagentuurides, olles näiteks Taani meedias üks põhiuudiseid.
Paljudele jäi arusaamatuks, miks ei alustatud Rehe otsinguid tema kodust ja aiast, mis ei ole just üleliia suur ja võssa kasvanud. Ja sealt edasi oleks alles perimeetrit laiendatud. Ka oli küsitav kogu selle operatsiooni kommunikeerimine.
Kui ümbruskaudne mets ja veekogud olid politseiametnike ja mitmekümne vabatahtliku koostöös läbi kammitud, alles siis – kolmandal päeval – selgus, et laip asub Rehe enda koduhoovis varjulises kohas.
Esialgu anti teada, et surnukeha leiti kodu lähedalt, mida hoov kahtlemata on, hiljem selguski, et see oli ikkagi hoovis; algul teatati, et Rehe võis otsingute esimesel päeval veel elus olla, siis selgus, et kohtuekspertiisi hinnangul oli tegelikult panga endine juht juba esmaspäeval surnud ning kümnete inimeste töö ja vaev oli asjata; esialgu öeldi, et tegu oli juba kontrollitud kohaga, siis selgus, et tegelikult polnud keegi sinna vaadanudki.
Tagantjärele jäi mulje, et politsei tundis end ise samuti ebamugavalt ning püüdis sellise hämamisega oma prohmakat varjata vägisi.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valdo Põder tunnistas ka ise pärast Rehe surnukeha leidmist ajakirjandusele, et koduhoovi oleks pidanud siiski varem kontrollima.
Põdra sõnul langetatakse otsused, kuidas ja kust otsingutega alustada, lähtudes infost, mis politseil sel ajahetkel on. Info saadi lähedastelt, keda üritati säästa. Põder lisas, et Rehe lähedased ei soovinud võõraid, kaasarvatud politseinikke ja ajakirjanikke, enda privaatsesse tsooni. Niisiis tugines politsei lähedaste jutule, et Rehe ei saa kodus ega aias olla, vaid läks välja jalutama. Ometi oleks pidanud alustama otsinguid just sealt. Ka jäi politseile arusaamatuks, kuidas ei võtnud koerad lähedalasuva laiba jälgi üles.
“Me mööname, et me võinuks kontrollida koduaeda, vaatamata infole või veendumusele, mis meil esimesel päeval oli. Pidanuksime ise politseinike värske ja kõrvaltvaataja pilguga veenduma selles, et meest ei ole aias,” raputas Põder endale tuhka pähe.
Vahetult pärast Rehe surnukeha leidmist teatas politsei, et maailma suurima rahapesu uurimise keskmes oleva Danske Panga Eesti filiaali endise juhi surma ei hakata uurima, sest mehe kehalt ei leitud “vägivallatundemärke ning miski ei viita ka õnnetusjuhtumile”.
Siseminister Mart Helme ei olnud selliste asjade käiguga rahul ning kutsus politsei sellest operatsioonist aru andma.
“Ei saa piirduda sellega, et inimesel oligi raske aeg – kui inimene on surnud, siis tuleb põhjalik uurimine teha kas või kahtlustuste ümberlükkamiseks,” nõudis Mart Helme.
Olles tutvumist raportiga politsei tegevuse kohta, pidas ta oluliseks, et Aivar Rehe surm peab leidma tõestuse läbi juurdluse, kas siis mõrva või enesetapuna. Uurijad on jätkuvalt veendunud, et Rehe puhul oli tegu enesetapuga ning lükkavad erinevad kahtlused ümber.
Täna kohtus siseminister Mart Helme politseijuht Elmar Vaheri ja peaprokurör Lavly Perlinguga, et saada ülevaade Aivar Rehe otsingutest.
“Sain ülevaate Aivar Rehe kaasuses seni toimunust. Tänase päeva jooksul peaksid saabuma erinevate ekspertiiside tulemused. Peale tulemuste esmast analüüsi kohtume uuesti ja kavandame tulemustele tuginedes järgnevaid samme,” teatas Helme. “Kohtumised veensid mind, et vaatamata kriminaalmenetluse algatamata jätmisele, viiakse surma asjaoludega seoses läbi kõikvõimalikke seaduses ettenähtud uurimis- ja muid menetlustoiminguid. Täiendava info selgumisel teavitame sellest ka avalikkust.”
56-aastane Rehe oli mainekas Eesti pangandustegelane. Ta juhtis kümmekond aastat Danske Banki Eesti haru ajal, mil pangas toimus ulatuslik rahapesu. Danske Banki Eesti filiaali kaudu liikus 2007. aastast kuni 2015. aastani 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha.
UU