01.10.2019
Rahandusminister Martin Helme
Rahandusminister Martin Helme saatis Maksu- ja Tolliameti juhile Valdur Laidile pöördumise, milles juhib ameti tähelepanu vajadusele tõhustada kontrolli Eestis töötava kolmandates riikidest pärit renditööjõu kasutamise üle.
Minister märgib, et teadaolevalt töötab Eestis massiliselt Ukraina kodanikke, kellel on sõlmitud tööleping Poolas asuva äriühinguga, kes lähetab töötaja renditööle Eestisse. Sel moel hiilitakse kõrvale välismaalaste seadusest tulenevatest piirangutest ja keeldudest, mis on seatud kolmandate riikide kodanike Eestisse elama ja tööle asumisele. Samuti ei tasuta Eestis renditööjõult tööjõumakse.
“Mul on tõsiseid kahtlusi, et väga paljudel juhtudel ei vasta Ukraina kodanike sel viisil Eestis tööle rakendamine renditöö tunnustele, sest tegemist ei ole välismaal töötava töötaja ajutise Eestisse lähetamisega,” ütleb Martin Helme oma pöördumises.
Töölepingu seaduse § 6 lg 5 defineerib mõistet „renditöö“ järgmiselt: … tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile…
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 3 defineerib mõistet „lähetatud töötaja“ järgmiselt: füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.
Kui Eestis tegutsev „kasutajaettevõtja“ värbab ise Ukrainast töötajaid, töötajad liiguvad otse Ukraina ja Eesti vahel, Poolas vormistatakse vaid tööluba, kuid seal ühtegi päeva tööd ei tehta, siis on tegemist näiliku renditööga ning tulenevalt maksukorralduse seaduse § 83 lõikest 4 tuleb lugeda tegelikuks tööandjaks Eestis asuv kasutajaettevõtja.
“Palun asuda tõsiselt ja süsteemselt kontrollima kõiki Eestis tegutsevaid Ukraina päritolu renditöötajaid, nende tööandjaid ja kasutajaettevõtjaid, et tuvastada võimalik näilik töösuhe. Selleks saab suurepäraselt kasutada kogemusi, mis ametil on varasemast ajast omandatud Eesti tööandjate juures Soomes töötavate isikute kontrollimisel, kelle töökohaks vormistati Eesti vaid selleks, et maksta maksuvabalt päevaraha. Praegusel juhul on tegemist üsna sarnase olukorraga ning on võimalik kasutada sarnast tõendusmaterjali (töötajate küsitlemine, töökuulutuste analüüs, andmed töötajate transpordi ja majutuse kohta, Eestis ja väljaspool Eestit viibitud aeg jne),” soovitab rahandusminister
Martin Helme toob välja ka võimaluse, et Poolas registreeritud renditöö vahendaja tegutseb tegelikult Eestis ning tal on tekkinud püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse § 7 mõistes, millest tulenevalt tekib ka kohustus maksta tööjõumaksud Eestis ning lähtuda töötajate tööle vormistamisel Eestis kehtivatest nõuetest, ning palub ka seda asjaolu põhjalikult kontrollida.
“Palun suunata oluline osa ameti kontrolliressurssist renditööjõu kontrollimisele ning esitada ministeeriumile sellekohane tegevuskava ning iga kuu selle täitmise aruanne, kus on muuhulgas toodud kontrollide maht ja tulemused. Soovitan teha selles valdkonnas intensiivset koostööd teiste järelevalveasutustega (eelkõige Tööinspektsioon ja PPA). Kui probleemi tulemuslikumaks lahendamiseks on vajalikud õigusaktide muudatused, siis palun esitada vastavad ettepanekud ministeeriumile esimesel võimalusel,” kirjutab rahandusminister Maksu- ja Tolliametile.