10.10.2019
Euroopas hakkab üha enam esile kerkima sisepiiride kontrolli küsimus, sest EL-is käib ka migrantide siseränne.
Siseminister Mart Helme tutvustas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil oma tööreisi Luksemburgi, kus EL-i siseministrid arutlesid rände, täpsemalt Itaalia, Malta, Saksamaa ja Prantsusmaa vastava algatuse üle.
Mart Helme sõnul tähendab pakutav migrantide laialijaotamise süsteem vaid probleemi süvendamist ja lahenduse edasilükkamist. Suureks probleemiks on saanud ka teisene ränne ehk ebaseaduslike migrantide ringitormamine Euroopa Liidu sees, samuti sugulaste järeletoomine kodumaalt.
Siseminister märkis ära Ungari esindaja arvamuse, et probleemi ainsaks lahenduseks on Euroopa piiride sulgemine, mis Ungarile endale on taganud stabiilsuse ja turvalisuse. Väga kriitiline toimuva suhtes oli ka Belgia minister, kes märkis, et juba aastaid räägitakse ainult migrantide jaotamisest, selle asemel, et tegelda rände lähtekohtade probleemidega.
Huvitav ja tähelepanuväärne on ministri sõnul ka Hispaania kolleegi jutt sellest, et selle riigi suurim migratsioonilaine ei lähtu enam Aafrikast, vaid Ladina-Ameerikast, kus paljude riikide ebastabiilne olukord on hispaaniakeelse elanikkonna Euroopasse ja ennekõike Hispaaniasse suunanud – Madriid palub selles osas mõistmist.
Eesti siseminister juhtis seepeale kolleegide tähelepanu ka sellele, et Eestil ja teistel siinse piirkonna riikidel on samuti tohutu rändesurve Idast. Mart Helmet toetas Poola siseminister, kes tõi näiteks, et nende maal on 2,5 miljonit ukrainlast.
Oma mure tõid Luksemburgis välja ka Bulgaaria, Kreeka ja Küpros, kelle sisserändenumbrid on juba kõvasti suuremad kui Itaalial ja Maltal. Mart Helme sõnul keeraski kogu diskussioon laiemale pinnale kui Malta algatuse neli riiki ja Euroopa Komisjon arvasid. “Komisjon pidi ilmselt kuulma teistsuguseid järeldusi kui algul kavandati ja ka pakutud lahendused olid teisemaigulised,” sõnas ta.
Arutelu jätkub detsembri algul Brüsselis. Siseminister ütles, et seoses Türgi sissetungiga Süüriasse tuleb seal kindlasti teravalt jutuks terrorism, sest see sõda võib lahti päästa ISIS-e terroristid. “Kui Euroopa Liidus tajutakse ohte sarnaselt, siis toimub koostöö kiiresti, kui aga erinevalt, siis võtab see väga palju aega,” märkis Mart Helme.
Pressikonverentsil küsis ERR-i vasakpoolse suunitlusega ajakirjanik Toomas Sildam, et kuna Itaalia lennukid on Eesti taevas patrullimas, siis kas me ei võtaks ise vabatahtlikult vastu mõningaid Vahemere migrante?
Peaministrilt sõnajärje üle võtnud siseminister meenutas Luksemburgi kohtumisel Prantsusmaa asesiseministri öeldud sõnu, et nende riik mõistab – tegu pole mitte ainult migratsiooni-, vaid ka EL-i liikmesriikide sisepoliitilise probleemiga.
“Prantslased mõistavad, et asju ei saa seada nii, et see lõhuks EL-i ühtsust – seepärast paluvad nad mitte jääda kõrvale, vaid aidata ka mistahes muul moel, mitte ainult migrante vastu võttes,” rääkis Mart Helme. “Meie vastuseks oli, et me mõistame samuti nende muret, kuid me ei ühine jaotusmehhanismiga, vaid aitame tehniliselt ja ekspertidega.”
Lisaks ka Seitsmeste Uudiste vaatajaküsimus.
