10.10.2019
Eestis on palju võõrtöölisi, kes võivad kaasa tuua ka haigusi. Pilt on illustratiivne.
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil rääkis siseminister Mart Helme algul siseministrite kohtumisest Luksembourgis, seejärel aga oma ministeeriumi tegemistest.
Muuhulgas oli jutuks seadusandlus renditööjõu sisseveo reguleerimiseks. Mart Helme sõnutsi on riigil jäänud 2018. aasta ja 2019. aasta esimese poole jooksul saamata 14 miljonit eurot maksuraha, mis on umbes selline maht, nagu oleks vaja põllumeestele ettenähtud top-up-toetusteks.
Murekohana märkis siseminister ära, et PPA-l ning Maksu- ja tolliametil pole piisavalt ressurssi, et käia kontrollimas, kas tööjõud on legaalne ja kas ettevõtetel on kõik maksud õigesti makstud.
Justiitsminister Raivo Aeg rääkis samal teemal täienduseks, et võõrtööjõu massiline kasutamine on teeninduses keeleoskuse taseme hävitanud. “Sageli pole teenindajaga võimalik rääkida ei eesti ega ka inglise keeles – tekkinud on täiesti umbkeelsed teenindajad,” rääkis ta, lisades, et tööandjad peavad tagama keeleoskuse, kus inimesed saaksid teenindatud inimkeeles, mitte käte ja jalgade abiga.
Võõrtööjõud võib seega ettevõtjatel küll mõned probleemid lahendada, kuid ühiskonnale tekitab see märkimisväärselt murekohti juurde – lisaks ülalräägitule on ukrainlased ka kõvad liikluseeskirjade rikkujad.
UU