15.10.2019
Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin Kremlis.
Tundub, et president Kersti Kaljulaid ei jaga enam üldse midagi sellest, mida ta ette võtab – seda ka Putinit külla kutsudes.
President Kersti Kaljulaid kutsus Ungari presidendi János Áderi, Soome presidendi Sauli Niinistö ja Venemaa presidendi Vladimir Putini suvel Tartus toimuvale VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile, vahendab BNS.
Võib-olla loodab Kaljulaid, et Putin ei tule ning see asi laabub ainult Ungari ja Soome presidendi külaskäiguga, mis on meil üsnagi tavapärased. Mis aga saab siis, kui Putin küllakutse vastu võtab?
Kõigepealt on juba tema vastuvõtt suur ettevõtmine: Vene presidendi lennuk peab maanduma Tallinnas; siis järgneb suur eskort Tartusse – vaevalt suurriigi liider ilma särata Eestis ringi sõitma hakkab; edasi tuleb ta Tartus majutada ja teda soome-ugri rahvaste maailmakongressil saata.
Putin vajab hädasti ühe lääneriigi suurt tunnustust ja Kaljulaid seda talle ka pakub – Putini visiit ei saa kuidagi laiema tähelepanuta mööduda. Kindlasti teeb Venemaa meedia sellest tohutu tähtsusega sündmuse ning arvatavasti ei puudu ka juubeldav venemeelne rahvahulk Tallinna tänavatel – küll Toom nad välja toob. Venemaa pole veel üheski Balti riigis käinud ja me ei tea siinsete venekeelsete ja -meelsete reageeringut sellele – kui Putinit minnakse massiliselt tervitama, on see Venemaa võit ja Eesti kaotus.
Kaljulaid annab seega Putinile veel ühe võimaluse Läänt lõhestada ja oma üleolekut demonstreerida – soome-ugri rahvaste olukord Venemaal ei parane sellest grammigi.
Venemaa tollane riigipea Dmitri Medvedjev osales soome-ugri rahvastekongressil 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis, kuid nagu näitab kasvõi näitus Riigikogu vestibüülis, on asjad Venemaal ainult hullemaks läinud – hõimurahva udmurtide keelekaitsja Albert Razin süütas alles mõne kuu eest enda põlema, et juhtida tähelepanu udmurdi rahva ja tema keele katastroofilisele olukorrale.
Üks hoiatav kogemus on Eestil olemas: mäletatavasti andis haridusminister Mailis Reps aastate eest Marimaal visiidil olles kommentaari, milles ütles, et maride olukord on Eesti ajakirjanduse poolt kirjeldatust tunduvalt positiivsem. Repsi šokeerivad sõnad kõlasid ajal, kui Euroopa Parlamendis ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees on töös väga tõsised dokumendid soome-ugri rahvaste kriitilisest olukorrast Venemaal.
Kas Kaljulaid hakkab kongressil rääkima soomeugrilaste olukorrast Venemaal? Vaevalt, kuid seda teemat mitte puudutades kiidab ta sisuliselt Venemaa poliitika rahvusvähemuste suhtes heaks.
Kui euroametnikust Eesti president loodab endisest KGB-lasest Vene presidendiga taaskohtudes midagi kahe riigi suhetes parandada, tuleb tal kindlasti pettuda – sellistest kohtumistest lõikab tavaliselt kasu ainult Putin. Või loodab president oma eestlaste silmis kaduvat reputatsiooni kompenseerida putinimeelsetele silma heites…
